Ajalehe allikate teatel on süsiniku sidumise osas kõrgemas klassis Eesti, Austria, Läti ja Sloveenia, millel on väike pindala ja palju metsa. Nad võivad vähendada oma süsinikusidumist Soomega võrreldes märkimisväärselt rohkem ilma heitekoormuseta.

Täna üritab Soome Euroopa Liidu keskkonnaministrite kohtumisel saavutada läbirääkimistega omale kõrgemat kompensatsiooniklassi. Siis võiks Soome vähendada oma metsade süsinikusidumist 117 miljoni tonni süsihappegaasi võrra, mitte 44 miljoni võrra, nagu on Eesti ettepanek. See tähendaks, et metsaraiet võiks praegusega võrreldes suurendada umbes 10 miljonit kuupmeetrit aastas, kirjutab Maaseudun Tulevaisuus.

Eesti ettepanek oli Soome läbirääkijatele üllatus.

Soome jaoks on kompromissettepanek ebaõiglane, sest arvutusreeglite järgi tuleks metsadest arvutuslik heitkogus, kuigi nad tegelikkuses seovad süsihappegaasi, põhjendas Soome keskkonnaminister Kimmo Tiilikainen. Eesti mudeli järgi võiks Soome metsaraie kasvada vaid 4-5 miljonit kuupmeetrit aastas ilma mureta arvutusliku heitekoormuse üle.

„Peab jõudma suuremate numbriteni,“ ütles Tiilikainen.

Eesti kompromissettepanekus kannataks Soome ka metsa pindala vähenemisest. Ehitamise teelt raadatud metsadest ja põldudest tekkinud heitkogus tuleks Eesti ettepaneku järgi arvestada maakasutuse heitearvutuse sisse. Soome ei saaks aga kompenseerida seda heitkogust metsade sidumisega. See tähendaks, et Soome kogu heitkoguse vähendamise eesmärk tõuseks koormuse jagamise sektorist välja jäävates valdkondades 39-lt 57 protsendini.