Ajaleht: Eesti peaks lõikama kasu Venemaa majandusbuumist
Ajaleht märgib agentuurile Reuters toetudes, et kui pessimistidel on õigus, siis ootavad Balti riike ees tumedad ajad, kuna nende riikide majanduskasv näitab järsku pidurdumise märke.
Optimistide arvates ootab riike pärast jahtumist ees jätkusuutlikum arenguperiood.
Selge on aga see, et Balti riikide majanduste jahtumine, mille põhjustasid osalt Skandinaavia pangad, kärpides oluliselt Baltimaadesse suunatud laenuraha hulka, muudab raskemaks liitumise euroalaga. Arvestades siis kõrgeid inflatsiooninumbreid.
Samal ajal peab valitsus suutma ohjata tarbimist ning leidma uusi võimalusi asendamaks laenubuumi tekitatud nõudlust.
Stockholmi kõrgema majanduskooli Riia filiaali majandusprofessor Morten Hansen ei usu, et Lätitki ootaks enam ees pehme maandumine. Eesti majanduskasvu aeglustumine esimeses kvartalis on Morteni sõnul mõõdupuuks, ja näitab, mis ootab ees Lätit.
Leedu majandustsükkel on kahe teise Balti riigi omaga võrreldes n.ö maas ning langus ootab neid ees hiljem.
Ajaleht märgib, et teoreetiliselt võib Baltimaade majandusi ees oodata puhtakujuline majanduskriis, mis võib panna proovile riikide valuutade tugevuse või tuua probleeme pankadele.
Valuutade "kallale" minemist välistab mõneti aga välisvaluutas väljastatud eluasemelaenud. 75%-80% laenudest on antud välisvaluutas ning devalveerimine vähendaks inimeste võimet laene tagasi maksta.
Eesti majanduskasv oli esimeses kvartalis 0,4%, Lätis 3,6% ning Leedus 6,4%. Inflatsiooniks mõõdeti vastavalt 11,4%, 17,5% ning 11,7%.
