Rahva Raamatu nimele on esitatud kolm kaubamärgi taotlust. Esmalt esitas taotluse Peep Pihlak ning seitse päeva hiljem Advokaadibüroo V.Kaasik & Co.

Nii Kaasik kui Pihlak taotlesid kaubamärki kaubaklassis 16, kuhu kuuluvad mitte müügitegevus, vaid hoopis sellised kaubad nagu paber ja papp, trükised ja õppematerjal ning kirjatarbed. Kaubamärgiseaduse järgi on sellise kaubamärgi omanikul üsna raske keelata sama märgi kasutamist raamatukaupluse nimena.

Patendivoliniku Mart-Enn Koppeli sõnul oli Pihlaku ja Kaasiku esimesed kaubamärgitaotlused veidrad seetõttu, et kauplus Rahva Raamat on olemas, ühtegi kaupa, mida tähistataks sõnadega Rahva Raamat, aga pole olemas. Seega on kaks võimalust – kas taotlejad (mõlemad korraga) soovivad sellised kaubad turule tuua või eksisid nad lihtsalt taotluse esitamisel.

Pihlak sai sellest veast hiljem aru ning lisas kaubamärgi taotluse ka klassis 35, kuhu kuuluvad muu hulgas jaemüügiteenused, mida raamatute müük sisuliselt on.

Advokaat Viktor Kaasiku sõnul polnud neil andmeid, et Rahva Raamatu nimele on juba kaubamärgi taotlus esitatud. Hiljem aga selgus, et AS Rahva Raamat oli nädal enne meid selle siiski esitanud. “Mingit konflikti ega vaidlust ei ole. Jäime taotlusega lihtsalt hiljaks,” nentis Kaasik. “Eesmärk oli, et keegi teine ei hakkaks Rahva Raamatu nimel kaupu või teenuseid turule tooma ja kuna nüüd on taotlus esitatud, on kõik korras,” lisas Kaasik.

Kaubamärgi ekspertiis patendiametis kestab tavaliselt umbes 12-18 kuud.