Ajalooline samm: ettevõte andis väga olulise tööotsa robotile. Mis selgus?

 (3)
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv.Foto: Sipa Asia/Sipa USA

Saksamaa e-pood Otto kasutab juba mõnda aega tehisintellekti teeneid, kes, nagu selgus, teeb oma tööd paremini kui inimesed. Ta on kiirem, täpsem ja suudab üleüldse rohkem kui lihast ja luust töötaja. See on vaade jaemüügi tulevikku, kirjutab The Economist.

Suured andmed ja masinõpe on jaemüügis kasutusel olnud juba aastaid. Eriti vägevalt teeb seda Amazon. Idee on olnud koguda ja analüüsida suurt hulka infot, et saada aimu klientide maitsetest, soovitada inimestele sobivaid tooteid ja muuta veebiküljed inimestele personaalsemaks. Otto on aga astunud sammu edasi, sest nad on automatiseerinud äriotsuseid, mis ei ole pelgalt klientide info manageerimine. Kõige olulisem on minimeerida seda, et kliendid toote tagastaks. See on firmale aastas miljonitesse eurodesse ulatuv kulu.

Nende tavapärane andmete analüüs näitas, et kliente mõjutas tagastamisel toote kätte saamise aeg. Kui se jäi kahe päeva sisse, siis oli ka tagastamise määr tunduvalt väiksem. Pikem aeg tähendas juba jama: klient võis märgata, et kuskil maksab kaup euro vähem ja ostis selle sealt. See tähendas Ottole, et müük jäi ära, aga saatmise kulu kandsid nad ikka.

Klientidele ei meeldi ka mitmed erinevad saadetised. Nad sooviks kõike saada koos. Otto müüb aga teiste tootjate kaupa ja neil ei ole oma ladu. Niisiis on neil siiani olnud raske, et neid kahte komistuskivi vältida. Pakk pannakse teele kas siis, kui kogu tellitud kaup on koos või jõuab kliendini mitu erinevat pakki eri aegadel.

Tüüpiline lahendus oleks see, et inimesed hakkaks nüüd ennustama, et mida kliendid tellida võiks, et midagi saaks tellida juba enne kui tellimus on tehtud. Otto läks kaugemale ja töötas välja süsteemi koos idufirmaga Blue Yonder. Neil on selles firmas oma osalus. Väga süvitsi minev algoritm, mis oli algselt mõeldud osakeste-füüsika katsete jaoks CERNi Genfi labori tarvis, kohandati ümber. See analüüsib 3 miljardit eelnevat ostu ja 200 muutujat. Teiste seas otsingud ja ilmateade. See ennustab, mida inimesed ostma hakkavad, juba nädal aega ette.

See robot on osutunud väga heaks „töötajaks", sest tema täpsus on 90% isegi 30-päevaste prognooside tegemisel. Otto võimaldabki tal automaatselt osta ligi 200 000 toodet kuus. Ükski inimene sellesse ei sekku. Inimene ei saa kuidagi ka süsteemi nässu keerata.

Otto üleliigse laovaru maht on vähenenud viiendiku võrra. Uus süsteem tähendab neile ka ligi 2 miljonit tagastatud toodet vähem.

See aga ei tähenda, et Otto oleks kedagi vallandanud. Nad võtsid hoopis inimesi juurde. Tihti ongi, et robotid või tehisintellektid ei röövi töökohti vaid teevad lihtsalt selliseid töid, mida inimesed teeks palju aeglasemalt. Efektiivsus kasvab oluliselt. Töökohti saab teha mujale.

Otto kogemus näitab ka, et väiksemadki firmad võivad tehisintellektidest kasu saada, mitte ainult hiiud nagu Google ja Amazon. Ekspertide sõnul on Otto samm ebaharilik, sest nii suur vastutus on antud robotile, aga peagi jõuab see ka teiste tegijateni ja sellest saab uus reaalsus.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare