Akadeemik Mihkel Veiderma ütles kolmapäeval toimunud foorumil peetud ettekandes, et kui regionaalne LNG terminal Eestisse ehitada, siis tuleks see ehitada just Paldiskisse. Ta selgitas, et arvestades kõiki oluliseid mõjufaktoreid, nagu merelised, keskkonnakaitselised, regioonilised, ohutust ja asustust puudutavad tegurid, on Paldiski idatipp ilmselt kõige sobilikum paik. Lisaks on terminali Paldiskis paiknemisest enim huvitatud ka soomlased, teatas BNS.

Samas leidis Veiderma, et neidsamu faktoreid arvestades oleks võib-olla isegi õigem lahendus hoopis lokaalsed LNG terminalid. "Kuid nende investeeringuid ei saa katta tarbija arvelt, siia peaks tulema erafirmad ja tegema siin äri," märkis ta. Veiderma lisas, et kohaliku terminali puhul oleks täiesti mõeldav ka selle ehitamine Muuga sadamasse.

Akadeemik viitas oma ettekandes ka uuringufirma Booz&co koostatud uurimusele, kus jõuti samuti järeldusele, et kui Soome ei soovi regionaalse terminali projektis osaleda, siis oleks Eesti jaoks kõige otstarbekam toruühendus Lääne-Euroopa võrgustikuga Leedu-Poola gaasitoru rajamisega. Soome osaluse korral oleks kõige otstarbekam jällegi regionaalse terminali rajamine kas Muugale või Paldiskisse.

Akadeemik Jüri Martin märkis oma ettekandes, et LNG terminali turvaala raadius peaks olema vähemalt 750 meetrit ja 1600 meetri raadiuses peaks olema tagatud ettevaatus- ja ennetusmeetmed. Arvestades Muuga sadama tihedat ettevõtete ja lähiala elamurajoonide konsentratsiooni, on ka Martini hinnangul terminali sobivaim asukoht Paldiski. "Muuga sadama ohuala on suur, mõjutades otseselt seal elavaid inimesi," ütles ta.

Martini sõnul on ka Viimsi vald ja Jõelähtme vald teemaplaneeringule vastu. "Kogukondade seisukoht selles küsimuses peaks olema oluliselt määrav," lausus Martin.

Paldiski LNG terminalile annab tema hinnangul eelise nii selle asukoht, kuna lähedal puudub inimasustus, kui ka see, et sealne meri on talvel jäävaba. Viimane on eriti oluline suurte külmade puhul, kui tarbimine on maksimaalne.

"Kuigi on erinevad seisukohad, siis tundub, et see on ka investeeringu mõttes kõige odavam," ütles Martin, lisades, et sealse planeeringuga on ka kõige kaugemale jõutud.

Akadeemik Tarmo Soomere sõnul määrab terminali väärtuse selle asukoht. "Kui terminal paikneks Tallinnast läänes, siis LNG tanklerid sõidavad minimaalselt gaasitorude kohal ja ja nende tee ei lõiku eriti laevaliiklusega," märkis Soomere. Kui terminal paikneks idas, siis on tema sõnul vastupidi.

LNG terminal peaks olema omaette, et vältida LNG tanklerite liikluse lõikumist teiste laevade liikumise ja merepõhjas olevate gaasitorudega, minimeeritud peaks olema klassikalised laevasõiduohud, milleks tuleks valida lühim laevatee ja suuremad laevad. Arvestada tuleb ka kriitilise jääperioodi pikkusega, milleks on parimad tingimused Soome lahe lääneosas, rääkis Soomere.

"Muude tingimuste võrdsuse korral tuleks minimeeridda ehitiste mõju rannaprotsessidele," lisas ta.

Eesti LNG terminale kavandavad praegu kolm ettevõtet: OÜ Balti Gaas Paldiskisse Pakrineemele, Elering koostöös Tallinna Sadama ja Vopakiga Muugale ning OÜ Silgas Sillamäele.