Aktsiatega kauplemine sai hoo sisse nelja sajandi eest Hollandis
Oleks “Onu Tomi onnikese” autori venna silmad näinud tänapäeva aktsiaturgudel toimuvat, oleks tal tõenäoliselt säherduse kombelõtvuse kohta midagi veelgi krehvtisemat üle huuli tulnud. Oli ju tollal väärtpaberitega kauplemine praeguse ajaga võrreldes veel äärmiselt algeline. Nii mõnigi kogenud börsihai tunnistab, et keerukatest tuletisväärtpaberitehingutest elatuvate riskifondide tegevuse peensused tal nüüdseks üle mõistuse käivad.
Ingliskeelsete ja ilmselt selle mõjul ka eestikeelsete pankurite seas on viimasel ajal levinud komme nimetada enda pakutavaid erinevaid rahapaigutamisteenuseid investeerimistoodeteks. Järgnevalt lühike ülevaade, kuidas väärtpaberite maailm nii kaugele jõudnud on.
Esimene kaubabörs
Esimeseks kaubabörsiks peetakse Brugge oma, mis hakkas ametlikult tegutsema 1309. aastal. Sõna “börs” päritolu kohta on levinud kaks teooriat. Ühe järgi tulenevat see ladinakeelsest sõnast bursa, mis tähendab kotti, sest Brugges olevat maja ees, kus kaupmehed kohtusid, rippunud rahakott (mõne väite järgi kolm rahakotti). Teise jutu järgi aga olevat kaupmeeste mitteametlik kohtumine toimunud Van der Burse nimelise mehe kodus. Flandrias levis börsi idee kiiresti ja peagi avati börsid ka Gentis ja Amsterdamis. Valitsuse väärtpaberitega hakkasid esimestena kauplema Veneetsia pankurid 13. sajandil.
Esimene aktsiaselts, kus inimesed said firma osakuid ostes tükikese selle kasumist või kahjumist, loodi Inglismaal. Inglise Moskoovia Kompanii, millel 1698. aastani oli monopol Inglise ja Vene kaubavahetuses, asutati 1555. aastal. Sageli esimeseks aktsiaseltsiks tituleeritavale Hollandi Ida-India Kompaniile aga kuulub tõenäoliselt au olla esimene börsifirma – selle aktsiatega hakati kauplema Amsterdami aktsiaturul 1602. aastal. Aktsionäre oli ettevõttel, millele Hollandi generaalstaadid andsid 21 aastaks Aasias kauplemise monopoli, esialgu 358, suur osa neist väikekaupmehed. Ettevõte olevat olnud ka esimene firma, mis müüs oma võlakirju. Võlgade võtmisega aga mindi lõpuks liialt hoogu ja 1798. aastal Hollandi Ida-India Kompanii pankrotistus.
Algselt tekkisid aktsiaturud ühistutena, mille omanikeks olid neil kauplevad maaklerid, nüüdseks on neist suur osa ise muutunud börsil noteeritud korporatsioonideks.
19. sajandil hakati kaubabörsidel tegema tulevikutehinguid – st sõlmiti lepe, et kindlaksmääratud ajal ostetakse kokkulepitud hinnaga mingi kogus kaupa. Selliseid leppeid hakati kutsuma futuurlepinguteks. Mõne aja pärast hakkasid börsid pakkuma võimalust sõlmida samasuguseid kokkuleppeid teiste objektide, nagu aktsiate või intressimäärade suhtes. Tekkisid tuletisväärtpaberite börsid.
Enamik nüüdisaja aktsiaturge toimivad puhtelektrooniliselt, kätega vehkivaid ja ostu-müügiordereid karjuvaid maaklereid täis kauplemispõranda on säilitanud veel kaubeldavate ettevõtete turuväärtuselt suurim, New Yorgi börs. Kaubeldavate aktsiate arvult jääb see nüüd küll juba kümmekond aastat Nasdaqile alla, ettevõtete arvult aga edestab viimast. 1971. aastal asutatud Nasdaq on maailma vanim elektrooniline kauplemissüsteem.
Eestis tegutsenud börside kohta õnnestus välja uurida suhteliselt vähe. Tallinna börs on faksiimiletrükisena välja andnud finantsministri riigisekretär Reiterni 1872. aasta 17. märtsist (vana kalendri järgi) pärineva käskkirja Reveli börsi asutamise kohta. Nüüdseks OMX Groupi kuuluv Tallinna börs loeb oma eelkäijaks aga 1920. aastal asutatud Tallinna fondibörsi, mille pankade esindajatest koosnev noteerimiskomisjon fikseeris välisvaluuta- ja väärtpaberikursse. Esialgu noteeris börs aktsiate kursse kord aastas iga aasta viimasel päeval, alates 1934. aasta märtsist iga kuu viimasel päeval. Fondibörs likvideeriti märtsis 1941. Tallinna börs taasalustas oma tegevust 2006. aasta 31. mail.
Uus trend viib börsilt ära
•• Finantsmaailmas teevad viimastel aastatel aina enam ilma suletud investeerimisfondid, mis laenuraha toel aina suuremaid ja suuremaid ettevõtteid börsilt kokku ostavad. Vaatlejate hinnangul on vaid aja küsimus, millal mõni suletud fondide konsortsium saja miljardi dollarise ülevõtmistehingu sooritab.
•• Läinud nädalal Financial Timesis reastatud maailma suurimate börsiväliste firmade edetabeli teises-kolmandas kümnes torkab riiklike naftafirmade keskel silma just igasuguste suletud investeerimisfondide arvukus. Suurim on hinnanguliselt 83 miljardit dollarit väärt Kohlberg Kravis Roberts (17. kohal), talle järgnevad Carlyle Group (71 miljardit, 22. koht), Blackstone Group (60 miljardit, 25. koht) ja hulk teisi – kokku on suletud fonde 150 ettevõttest koosnevas tabelis atsˇkoo ehk 21. “Ma mõtlesin tollal, et tahan minna institutsionaalse müügi valda, müüa aktsiaid ja võlakirju institutsioonidele. Neil päevil, see tähendab 1960-ndatel, teenis institutsionaalne müügimees umbes 100 000 dollarit aastas. Ma mõtlesin, et see on lihtsalt tohutu summa,” meenutas suurima suletud fondi asutajate sekka kuuluv Henry Kravis.
