Alkoholiaktsiisi tasuti 2018. aasta eest kokku 4,6 protsenti ehk ligi 10 miljonit eurot rohkem võrreldes aasta varasemaga. Eelarve ootusest tasuti 32,1 protsenti ehk 101 miljonit eurot vähem. Ootusest väiksema aktsiisilaekumise peamine põhjus oli 2018. aasta riigieelarve tegemise ajal 2019. aastasse kavandatud aktsiisitõusude tühistamine. Kuna pärast riigieelarve vastuvõtmist aktsiisimäärade tõus tühistati, jätsid ära alkoholitootjad ja -müüjad ära uue aasta eel alkoholi suures mahus varumise, millega eelarve aluseks olnud prognoos arvestas. Selle mõjul oli alkoholiaktsiisi tulu 40 miljonit eurot riigieelarves kavandatust väiksem, teatas rahandusministeerium.

Kütuseaktsiisi tulu oli 2018. aasta kokkuvõttes 1,5 protsenti ehk 8 miljonit eurot suurem kui aasta varem, kuid riigieelarvega oodatust 6,5 protsenti ehk 38 miljonit eurot vähem. Sellest üle poole ehk ligi 20 miljonit eurot tulenes bensiini oodatust suuremast varumisest 2017. aasta lõpus enne 2018. jaanuari aktsiisitõusu. 2018. aastal kasvas Eestis diislikütuse tarbimine võrreldes aasta varasemaga 8 protsendi võrra, mis jäi veidi alla prognoosi ootusele. Kütusetarbimist mõjutasid möödunud aastal eelkõige nafta maailmaturu hinnast tulenenud hinnamuutused, mis avaldasid mõju ka kütuse Läti- ja Leedu-suunalise piirikaubanduse kasvule.

Tubakaaktsiisi tasuti mullu võrreldes 2017. aastaga 1,4 protsenti ehk 3 miljonit eurot rohkem. Võrreldes eelarves oodatuga tasuti tubakaaktsiisi 10,5 protsenti ehk 24 miljonit eurot vähem. Peamine erinevus võrreldes ootusega on seotud taas enne aktsiisitõusu soetatavate varudega. Nimelt tõsteti 2019. aasta jaanuarist sigarettide aktsiisimäära 10 protsendi võrra, kuid seekord soetasid jaemüügi kauplused varusid minimaalselt ning ootusest ligi 15 miljonit eurot vähem. Tavapäraselt on varud vastanud kuni kolme kuu tarbimise mahule, kuid seekordne varumise maht oli väiksem kui poole kuu maht. Sigarettide tarbimine väheneb – möödunud aastal deklareeriti 6,9 protsenti sigarette vähem kui aasta varem ning vähenemist kiirendavad ka tänavu kehtima hakkavad väljapaneku- ja müügipiirangud.

Möödunud aastal tasuti keskvalitsuse makse 0,4 protsenti rohkem, kui riigieelarvega aastaks kavandati. Maksutulu kasvas 8,7 protsenti võrreldes 2017. aastaga.

Sotsiaalmaksu tasuti 2018. aasta eest sotsiaalmaksu kokku 3,06 miljardit eurot, mis ületas eelarvega kavandatut 3,9 protsenti. Ülelaekumine oli 115 miljonit eurot ja see oli tingitud eelkõige hõive ja keskmise palga oodatust kiiremast kasvust. Keskmine töötasu kasvas mullu 6,7 protsenti ja töötajate arv 2,3 protsenti. Töötajate osatähtsus tööealisest rahvastikust tõusis aasta lõpuks 59,6 protsendile, mis on ajalooline kõrgtase.

Füüsilise isiku tulumaksu tasuti mullu kokku 311,1 miljonit eurot. See ületas eelarvega kavandatut 66,2 protsendiga. Eelarvega võrreldes oli ülelaekumine 124 miljonit eurot. See oli eelkõige seotud maksuvaba tulu oodatust väiksema kasutamisega, aastas kokku 72 miljoni euro ulatuses. Juurde määratud tulumaksu laekus 13 miljonit eurot enam, tulumaksu tagastusi oli oodatust 8 miljonit eurot vähem. Ülejäänud enamlaekumine – 30 miljonit eurot – tulenes hõive ja keskmise palga kasvust, mis oli kiirem kui oodatud.

Juriidilise isiku tulumaksu tasuti aastaga 517,9 miljonit eurot, eelarve ootus täitus 91,7-protsendiliselt. Alalaekumine eelarvega võrreldes oli 47 miljonit eurot, see võis tuleneda nii tavapäraste dividendide vähenemisest kui ka regulaarselt jaotatud kasumi madalama maksumäära ja teiste meetmete realiseerumata jäänud mõjust, kuid teema vajab põhjalikumat analüüsimist.

Käibemaksu tasuti mullu kokku 2,33 miljardit eurot ja eelarve ootus täitus 99,8-protsendiliselt. Aasta varasemaga võrreldes tasuti käibemaksu rohkem 8,5 protsenti.