Aktsiise laekus riigikassasse 23,3% vähem, kütuseaktsiisi laekumine vähenes 58%

 (40)
Kütusetankimine
Foto: Argo Ingver

Rahandusministeeriumi teatel tasuti jaanuari eest makse 634,5 miljonit eurot, mida oli 6,6 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Aktsiisimakse laekus mullusest 23,3% vähem, kütuseaktsiisi suisa 58% vähem kui eelmise aasta samal ajal.

Sotsiaalmaksu tasuti rohkem kui aasta tagasi sama ajaga. Tasumise kasv oli jätkuvalt kiire, kuid möödunud aasta detsembriga võrreldes väiksem: tänavu jaanuari eest tasuti sotsiaalmaksu 8,9 protsenti rohkem kui mullu samal kuul. Deklareeritud töötajate arv kasvas 1 protsendi jagu, kasv aeglustus varasemaga võrreldes. Keskmine töötasu kasvas 6,1 protsenti ja ka siin oli eelnevate kuude kasv kiirem. Deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust oli jaanuaris erakordselt kõrge 57,9 protsenti. Eelmisel kuul ehk mullu detsembris oli deklareeritud töötajaid tööealisest rahvastikust veel rohkem, 58,3 protsenti. See oli ka viimaste aastakümnete kõrgeim tase.

Tegevusalade kaupa lisandus jaanuaris hõivatud töökohti kõige enam finants- ja kindlustustegevuse ning haldus- ja abitegevuste sektoris, vastavalt 11,4 ja 4,0 protsenti. Hõivatud töökohtade arv langes kõige rohkem energeetika ja avaliku halduse sektoris, vastavalt 4,3 ja 4,1 protsenti. Langus avalikus halduses võis olla seotud kohalike omavalitsuste ühinemistega.

Kõikides sektorites kasvas jaanuari palgafond mullusega võrreldes. Kuu palgafond kasvas kõige kiiremini samuti finants- ja kindlustustegevuse ning haldus- ja abitegevuste sektoris, vastavalt 19,5 ja 12,2 protsenti. Kõige aeglasema kasvuga oli energeetika 1,2 protsendiga.

Seotud lood:

Käibemaksu tulu oli jaanuari eest 176,2 miljonit eurot ning seda oli 16,6 protsenti enam kui 2017. aasta jaanuaris. Maksustatavad käibed kasvasid peamistes tegevusvaldkondades võrreldes eelmise aastaga 5,8 protsenti. Käibemaksu tasumine on viimase kolme kuuga kasvanud enim ehituses ning hulgikaubanduses, vastavalt 44,1 ja 16,4 protsenti. Sealjuures on kasv nendes sektorites jaanuaris kiirenenud. Ehituses on taganud käibe kasvu eelkõige arenduste valmimine ning nende hoogne müük. Hulgikaubanduse käibe kasv tuleneb teravilja müügist ning mootorikütustest. Samuti on kasvanud võrreldes mullusega Eesti-siseste tehingute lisandväärtus ehk müügi ja ostu vahe suurenemine, mis viitab üldise majandusaktiivsuse jätkuvale kasvule.

Aktsiise tasuti jaanuari eest kokku 103,3 miljonit eurot. Möödunud aastal tõusid aktsiisimäärad veebruaris ning sellele eelnes varumine jaanuaris, kui kütusemüüjad soetasid suures mahus madalama aktsiisimääraga mootorikütuseid. Võrreldavat varumist tänavu jaanuaris ei olnud, kuna 2018. aastal tõusis bensiini aktsiisimäär kuu aega varem ehk jaanuari algul ning sellele eelnev varude soetus jäi möödunud aasta detsembrisse. Samuti jäi ära eelmise valitsuse kavandatud diislikütuse aktsiisitõus, mistõttu diisli varumist ei toimunud. Peamiselt seetõttu jäi aktsiiside tasumine tänavu jaanuari eest kokku 23,3 protsendiga alla 2017. aasta jaanuarile, kui tasuti aktsiis suurtelt kütuse varudelt. Kütuseaktsiisi tasuti jaanuari eest 34,7 miljonit eurot ehk 58,1 protsenti vähem kui mullu.

Alkoholiaktsiisi tulu laekus jaanuaris 56,4 miljonit eurot ning tasumine oli 38,3 protsenti suurem kui möödunud aasta jaanuaris. Suur muutus on tingitud alkoholitootjate ja -müüjate aktsiisimäära tõusu eel soetatud madalama aktsiisimääraga varudest. Laekumise suur kasv tuleneb sellest, et aktsiisitõusule eelneva varumise periood oli lühem kui aasta varem: toona soetati varud kolmel aktsiisitõusule eelneval kuul, kuid tänavu aastal jäi varumine peaaegu täielikult ühte kuusse ehk jaanuari.

Tubakaaktsiisi tasuti jaanuari eest 8,5 miljonit eurot ehk 16 protsenti enam kui möödunud aastal. Kasv tuleneb 2017. aasta detsembris soetatud väiksematest varudest kui aasta varem. Selle tulemusel on uue aktsiisimääraga deklareeritud kogused suuremad.

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare