„Aktsiisimäärade baas on õllele ja siidrile nii madal, et isegi 15% aktsiisi tõus (2015. a.) jääb praegu natuke üle 2 sendi 4.7% pooleliitriselt õllepudelilt,“ märkis sihtasutuse asutaja Riina Raudne.

Sihtasutus Terve Eesti koostas poliitikutele ja meediale memo, mis pakub välja argumentatsiooni lahja alkoholi aktsiiside tõstmiseks.

"Lahja alkoholi aktsiis on pikalt väga madal olnud ja avalikkus ei tea ja ei usu ikka veel, et lahja alkoholi aktsiisi saaks vabalt ja ohutult tõsta nii palju, et sellest laekuv võiks olla oluline panus katteallikate hulgas ning oluliselt vähendada kütuseaktsiisi nii suure tõstmise vajalikkust," selgitas Raudne.

Riigieelarve katteallikate kaalumise protsessis on viimastel nädalatel alkoholi- ja tubakaaktsiiside kiirendatud tõstmine jälle päevakorda tõusnud. Selle asemel, et tõsta kõikide alkoholiliikide aktsiise vähesel määral ja võrdselt 5%, toob sihtasutus välja argumendid, miks kasutada praegust katteallikakriisi ka võimalusena astuda otsustavaid samme alkoholiprobleemi lahendamiseks Eestis.

„Teeme ettepaneku tõsta lahja alkoholi aktsiisi praeguselt madalalt baasmääralt sellise tasemeni, kus edasised aktsiisitõusud mõjutaksid hinda ja lahja alkoholi tarbimist," lisas Raudne.
2015. aastal tõsteti Eestis alkoholiaktsiisi kõigi jookide lõikes 15%. Võrreldes eelmise aasta laekumisega lahjalt alkoholilt (74,5 miljonit), oodatakse riigieelarvesse lahja alkoholi pealt 86,67 miljonit eurot juhul, kui tarbimine püsib sama. Kui 2016. aastal tõuseks lahjade alkoholide aktsiisid võrreldes 2015. tasemega 100%, laekuks riigieelarvesse täiendavalt 85,6 miljonit eurot, ehk kokku lahja alkoholi pealt 171,3 miljonit eurot.

Kui eeldada, et lahja alkoholi tarbimine väheneks aktsiisitõusu (nii soomlaste kui eestlaste tarbimise vähenemise) tõttu 10%, siis on 100% aktsiisitõusu puhul eeldatav aktsiisimaksude laekumine lahjalt alkoholilt 171,3 miljonit x 0,9 ehk 154,2 miljonit.

Arvutused on teinud Terve Eesti Sihtasutus, need on kontrollitud alkoholipoliitika ja aktsiisiteemadega kokku puutuvate ametnike ja spetsialistidega.

Sihtasutus: otsustavamalt tuleks tõsta lahja alkoholi (õlu, siider, vein) aktsiisi 

• Noorte tarbimine: Lahjadelt alkoholidelt ja õllelt tulevad spetsiifilised kahjud, mis seostuvad eelkõige varase noorte alkoholi tarbimise alustamise ja joomisega

• Salaturg puudub: 64% koduturu etanoolist juuakse praegu Eestis ära just madalalt maksustatud õlles, veinis, siidris. See on suur turuosa, kus hindade tõus ei ähvarda sala-alkoholiga.

• Lahja alkoholi aktsiisimaksu baastase on Eesti turu ja tarbimise kohta väga madal: Eesti 2015. aasta alkoholiaktsiiside võrdluses Põhjamaadega on selge, et meil on aktsiiside jaoks tõstmisruumi ilma kaotamata eelispositsiooni piirikaubanduses. 2015. aasta alguse seisuga oli Eesti õlle aktsiiside vahe Soomega 4,4 korda, Rootsiga 3 korda (kange alkoholi aktsiiside vahe Soomega 2,4 korda, Rootsiga 3,0 korda).

• Üldine aktsiistõus (nt. 5% kõigile alkoholi liikidele) jätkab olukorda, kus kange alkoholi hinnatõusu piirab salaturu oht, lahja alkohol aga on jätkuvalt liiga odav: Kuna lahja ja kange alkoholi aktsiisimäära baastase on erinev, siis iga väikese tõusuga tõuseb kange alkoholi aktsiis rohkem, lahja alkoholi aktsiis vähem, sest 15% tõusu 7,22 eurolt (1% etanooli mahuprotsendi kohta 1 hektoliitris õlles) on vähem kui 15% tõusu 18,89 eurolt (1% etanooli mahuprotsendi 1 kohta hetkoliitris viinas).

• Alkohol on muutunud järjest kättesaadavamaks, eriti lahja alkohol: õlle ja siidri hind on ostujõuga võrreldes langemist jätkanud ja seda saab keskmise palga eest järjest rohkem osta, samal ajal kui viina kättesaadavus on 2010. aastast alates pidurdunud.

• 15% aktsiisitõusu tähendab 2 senti õllepurgilt: Aktsiisimäärade baas on õllele ja siidrile nii madal, et isegi 15% aktsiisi tõus (2015. a.) jääb praegu natuke üle 2 sendi 4.7% pooleliitriselt õllepudelilt.

Hea lugeja, kas oled nende argumentidega nõus?

Vaata