Aktsionäriõiguste spetsialistid: inimeste rahaga ei peaks seadusandlust kujundama

 (1)

Karin Madisson
Karin MadissonFoto: erakogu

Kasumi jaotamise nõude kehtestamine ja väikeaktsionäri väljaostuõiguse reguleerimine seadusandlikul tasandil aitaks lahendada suure osa tänastest aktsionäride vahelistest probleemidest. Vaid kohtute lahendada aktsionäride vahelisi vaidlusi jätta ei saa, sest inimeste rahaga ei peaks kujundama seadusandlust, leiti Eesti Väikeaktsionäride Liidu aktsionäriõiguste konverentsil.

Aktsionäriõiguste valdkond on praeguse seaduse alusel suures ulatuses olnud kohtupraktika kujundada, mis toob aktsionäridele kaasa palju ebakindlust ja suured kohtukulud. Seetõttu jäävad paljudel juhtudel tegelikud probleemid lahendamata. Valdav osa esinejatest leidis, et aktsionäri õiguste valdkond vajaks kiiret seadusandlikku sekkumist.

„Väikeaktsionäride õigused on praegu seaduse tasandil reguleeritud senikaua, kuni enamusosanik on heatahtlik. Probleemid tekivad siis, kui minnakse mingil põhjusel tülli,“ ütles konverentsil esinenud advokatuuri äriõiguse komisjoni liige ja advokaadibüroo Jesse & Kalaus partner Piret Jesse. „Seadusandliku tasandil ei ole loomulikult võimalik kõiki ettetulevaid probleeme lahendada ning seetõttu tuleks äri alustades sõlmida aktsionäride vahel kindlasti aktsionäride leping, mis on parim meede kõikide vaidluste ennetamiseks ja nende lahendamiseks.“

Loe veel

Seotud lood:

Advokatuuri äriõiguse komisjoni esimees ja advokaadibüroo SORAINEN partner Karin Madisson tõi välja, et paljudes riikides on seadusandlikult reguleeritud, kuidas kasum tuleb selle tekkimisel välja jaotada. „Soomes näiteks võib kümnendik aktsionäridest minna äriühingu koosolekule ja nõuda kasumist poole väljajaotamist,“ rääkis Madisson. „Eestis otsustab enamus, kas kasumit jaotada või mitte. Meil on kahjuks kurioosseid näiteid kohtupraktikast, kus kasumeid pole aastaid välja jaotatud, kuigi kasuminumbrid on väga suured.“

Olukordades, kus enamusaktsionär on muutunud vähemuse osas kiuslikuks, saaks olla osaluse väljaostu nõudmise võimaldamine seadusandlikul tasandil. „Tänane seadusandlus paraku ei näe ette, millistel alustel sellist abielu lahutada,“ lisas Madisson. Seetõttu enamusaktsionär kas keeldub vähemuse osalust välja ostmast või pole nõus maksma hüvitist, mis vähemusaktsionäri rahuldaks.

Lisaks väikeaktsionäri dividendinõude ning väljaostuõiguse puudumisele on sagedasteks probleemideks ka vajaliku teabe saamine äriühingu käekäigu kohta, mis raskendab väikeaktsionäri võimalusi omada kontrolli oma vara üle.

Maailmapanga Doing Business raportis on Eesti oma ettevõtluskeskkonna poolest 12. kohal, kuid väikeaktsionäride kaitselt paljude hea majanduskliimaga riikide taga, alles 76. kohal. Äriseadustiku muutmine oli päevakorras 2004. aastal, kuid huvigruppide survel väikeaktsionäre puudutavad muudatused seadusesse ei jõudnud.

TÜ õigusteaduskonna äriõiguse dotsendi Andres Vuti sõnul on seadusemuudatuse vastastel olnud eelkõige hirm, et mis siis saab, kui kehtestada väikeaktsionäride dividendinõue. „Põhjamaade kogemus näitab, et kui dividendinõue on seadusandlikult kehtestatud, siis selle teemalisi kohtuvaidlusi ei esine. Äriühing peab sellega arvestama ja ei hakka rumalusi tegema, vaid läheb aktsionäride ette konkreetsete plaanidega ja käitub ausalt.“

Kui seadusemuudatuse vastaste hinnangul võiks aktsionäride vaheliste erimeelsuste lahendamise jätta kohtute tasandile, siis enamik konverentsil esinejatest sellega ei nõustunud, sest inimeste rahaga ei peaks kujundama seadusandlust.

Konverentsi lõpus kõigi esinejate osavõtul toimunud paneeldiskussioonis jõudsid nii väikeaktsionäride õiguste tugevdamise pooldajad kui vastased üksmeelele selles, et valdava osa täna vähemus- ja enamusaktsionäride vahelistes suhetes esinevaid probleeme õnnestuks lahendada sellega, kui seadusandja näeks ette regulatsiooni vähemusaktsionäride ühingust väljaastumiseks õiglase hüvitise eest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare