Nüüd 82-aastane Greenspan elas üle ühe oma elu kõige suurema katsumuse, kui demokraatidest parlamendiliikmed küsisid tema käest üha uuesti, kas ta eksis, miks ta eksis ja kas ta kahetseb, kirjutab New York Times.

Kriitikud süüdistavad nüüd endist föderaalreservi esimeest finantskriisi tekitamises, mis ähvardab viia majanduse sügavasse langusse. Kriitikute sõnul soodustas Greenspan eluasemehindade mulli tekkimist, hoides intressimäärad liiga kaua liiga madalal ega suutnud ohjeldada riskantsete ja sageli ebaausate eluasemelaenude plahvatuslikku kasvu.

Greenspan keeldus kogu süüd enesele võtmast, kuid tunnistas, et tema usk turgude regulatsioonidevabasse arengusse on kõikuma löönud.

Greenspan märkis, et tuletisinstrumentideks kutsutud eksootiliste finantsinstrumentide kasutamine finantsriskide hajutamiseks väljus kontrolli alt ning lisas oma osa praegusse kriisi. 1994. aastal oli Greenspan vankumatult ja edukalt tuletisinstrumentidele kehtestatava rangema regulatsiooni vastu.

Greenspan oli föderaalreservi esimees 18 aastat, enne kui 2006. aasta jaanuaris tagasi astus. Ta juhtis majanduse läbi ühest ajaloo suurimast buumist ning tema valitsemisajal vähenes ka inflatsioon.

Kui föderaalreserv alandas intressimäärad 2001.-2004. aastal pea rekordmadalaks, tõusid kinnisvarahinnad aasta-aastalt palju kiiremini kui inflatsioon või sissetulek majapidamise kohta. 2004. aastaks hoiatas üha suurem hulk majandusteadlasi eluasemehindade ja ehituse kasvava spekulatiivse mulli eest.

Föderaalreservil olid 1994. aasta seadusega laialdased volitused keelata kahtlaste laenude andmine. Pika kinnisvarabuumi ajal ei võetud aga midagi ette ning piiranguid asetati vaid vähem kui ühele protsendile kõigist eluasemelaenudest.

Greenspan ütles, et hoiatas 2005. aastal avalikult „riskide alahindamise” eest, kuid ei oodanud kunagi sellist kriisi, mis algas 2007. aastal.