Alan Vaht: kütuseaktsiiside tõstmise trall on kestnud 3 aastat. Hoiatusi ei kuulatud ja nüüd on valus reaalsus käes

 (358)
Kütuseaktsiisi vastane meeleavaldus Tartus
Kütuseaktsiisi vastane meeleavaldus TartusFoto: Hendrik Osula

Kütuseaktsiiside trall sai alguse veidi enam kui 3 aastat tagasi. Vaatamata tanklakettide ja transpordiettevõtete poolt tollasele valitsusele antud hoiatustest, saame täna tagantjärgi vaid tõdeda, et kedagi ei kuulatud ning ettekuulutatud hoiatused on tõeks osutunud, kirjutab kütuseekspert Alan Vaht oma blogis.

Kütuseaktsiiside tõus oli ulmeline. Arvestades, et mõned riigid maksavad transpordiettevõtetele diislikütuse aktsiisi osaliselt tagasi, jääb Eesti väga napilt auväärsest pjedestaali kohast ilma. Nimelt hoiavad Inglismaa järel teist ja kolmandat kohta vastavalt Rootsi ja Soome. Isegi Euroopa kõrgeimate kütusehindadega riigid, kus aktsiisitagastust rakendatakse, nagu Prantsusmaa, Itaalia ja Belgia, jäävad meist kaugele maha. Elanike ostujõu arvestuses oleme valitsuse kangelasliku sammuga aga ühe pügala võrra langenud ning kuulume kaheksa vaeseima Euroopa riigi hulka.

Vaid näiline tulu

Ulmeline aktsiisitõus tõi riigile vaid näiliselt suurema tulu. Selle põhjuseks on kütusest sõltuvate majandussektorite konkurentsivõime oluline langus, mille täpsetest negatiivsetest mõjudest kuuleme alles mõne aasta pärast. Statistikaameti andmetel tegi kaubavedu maanteedel tohutu vähikäigu langedes tänaseks 2005. aasta tasemele. Lisaks on riik pidanud oma aktsiisiprognoose korrigeerima allapoole 24 miljoni euro võrra. Kogu 3-aastase aktsiisiprogrammiga soovitud 100 miljoni euro asemel teenitakse täiendavat aktsiisitulu poole vähem. Antud olukorra põhjuseks on riigipoolne valearvestus, sest transpordiettevõtted viisid oma tankimise Eestist Lätti.

Seotud lood:

Vastavalt eeltoodule ei ole paika pidanud ka tollase valitsuse aktsiisitõusu õigustus, et tarbimise vähenemisega paraneb õhukvaliteet. Tõsi, tollane valitsus nägi ette mõningast tarbimise vähenemist, kuid valearvestuseks oli transpordisektori tankimise massiline Lätti kolimine ning seal tangitud liitrite endistviisi Eesti teedel põletamine. Eesti valitsuse tehtud otsuse üle on rõõmustanud lätlased, sest sealne diislikütuseturg kasvas enam kui 100 miljoni liitri võrra. Eesti kaotust ei tohi aga arvestada ainuüksi 2015. aasta tarbimisandmete baasilt, sest kaotatud on ka senine iga-aastane 4-protsendiline diislikütuseturu kasv. Seda arvestades on diislikütuseturu kogukaotuseks koguni 16% ehk ca 140 miljonit liitrit.

Vajab meenutamist, et kütuseaktsiidide tõstmist õigustati muuhulgas ka tolleaegsete madalate kütusehindadega, kuid see tulenes kütuse maailmaturuhindade kokku kukkumisest 2014. aasta teises pooles. Täna oleme aga olukorras, kus kütuste maailmaturuhinnad on 2016. aasta madalseisust tõusnud koguni 125%.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare