Alber: ettevõtte tulumaksu laekumine ei pruugi kujuneda nii suureks kui rahandusministeerium prognoosib

 (1)

Andrus Alber, Tallinna börsi juht
Andrus AlberFoto: Siim Lõvi

Varasemad aastad on näidanud, et kiire majanduskasvu ajal kiputakse majanduse pikaajalist potentsiaali üle hindama ja seega võidakse ka struktuurset positiooni valesti hinnata.Eelarvenõukogu ütles oma selle nädala arvamuses, et arvestades majandustsüklit, soovitab eelarvenõukogu koostada riigieelarve väikese ülejäägiga, et tagada struktuurse eelarvepositsiooni püsimine seadusega lubatud piires, kirjutas Finora Capitali juhatuse esimees Andrus Alber.

Tallinna Sadamaga seonduvat ei saa käsitada kitsalt 2018. aasta riigieelarve tulude seisukohalt, vaid küsimus on eeskätt selles, kuidas riik käsutab ja kulutab temale kuuluvat vara. Tallinna Sadamast on ka varem dividende võetud ja järgmiseks aastaks prognoositud dividenditulu (48 miljonit eurot) ei ole selles mõttes midagi erakordset. Mis puutub aga osade aktsiate müüki ja selle otstarbekusse, siis see on riigivara strateegilise juhtimise küsimus, mida eelarvenõukogul pole sobilik kommenteerida. Valitsus peab mõistagi arvestama, et aktsiate müügi tõttu Tallinna Sadamast tulevikus saadav tulu väheneb.

Eelarvenõukogu ülesandeks on jälgida, et valitsussektori eelarve tulud ja kulud mahuksid seadusega nõutud raamidesse. Teisiti öeldes peame me jälgima, et (struktuurne) puudujääk ei kujuneks seadusega lubatust suuremaks. Seoses sellega tahame juhtida tähelepanu, et riigieelarve sisaldab ka selliseid rahavoogusid (tehinguid), mis eelarvereeglite mõttes tulude ja kulude hulka ei kuulu. Selliste rahavoogude hulka kuulub ka väärtpaberite müügist saadav tulu. Meie arusaamist mööda suurendab vastav laekumine valitsuse likviidsusreservi.

Loe veel

Seotud lood:

Eelarvenõukogu ülesanne on ka hinnata riigi majandusprognoose, mida rahandusministeerium koostab kaks korda aastas. Hiljuti avaldatud suvise prognoosi järgi toimib Eesti majandus sel ja ka järgmistel aastatel üle oma võimetekohase. Eelarvenõukogu nõustub ministeeriumi vaatega, et majanduse tsükliline seis viitab positiivsele SKP lõhele. Positiivsele SKP lõhele viitavad ka Eesti Panga hiljutised sõnavõtud.

Arvestades sellist majanduse tsüklilist seisu soovitab eelarvenõukogu valitsusele, et riigieelarve koostamisel jääks valitsussektori nominaalne positsioon 2018. aastal ülejääki. See lisab kindlust, et struktuurne eelarvepositsioon vastab seadusele ka siis, kui tulude laekumine peaks osutuma prognoositust väiksemaks või hinnang majandustsükli seisule tagantjärgi muutuma.

Tulude laekumise osas tõi eelarvenõukogu võimaliku riskina esile, et ettevõtte tulumaksu laekumine ei pruugi kujuneda nii suureks, kui rahandusministeerium eeldab. Ettevõtte tulumaksu laekumise prognoosimine on Eesti maksusüsteemi juures olnud kogu aeg keeruline, kuna kasumi maksustamise hetk on lükatud edasi dividendide väljavõtmiseni. Järgmise aasta osas lisab aga täiendavat ebakindlust veel see, et süsteem on muutunud – regulaarselt väljavõetavate dividendide maksumäära alandatakse – ja selle käigus eeldatakse ka ettevõtjatelt oma senise käitumise muutumist ehk dividendide oluliselt suuremat välja võtmist. Paraku on seda hinnangut keeruline numbritesse panna ja eelarvenõukogu hinnangul on alalaekumise risk suur.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare