Alexela: krediidipetturid tuleb kohe kohtusse anda
Kõige kindlama ja kiirema lahenduse saavad krediidipettuse juhtumid kohtus, ütles AS Alexela Oil esindaja Anne-Liis Luik Krediidiinfo konverentsil “Krediidipettuste avastamise meetodid”.
Luik jagas konverentsil nippe pettuste ennetamisest kütuseäris. Üks tegevus, mis petturite kavatsusi reedab, on näiteks tanklas krediidilimiidi kiire ärakasutamine. „Sellist käitumisviisi on valvekaamerate abil lihtne avastada. Esimese lahendusena on Alexelal õigus kahtluse korral krediit lõpetada või keelduda hiljem selle andmisest näiteks varasema juhtumiga seotud isikule,“ rääkis Luik.
Petujuhtumid tasub Luige sõnul aga viia kohtusse, sest nii saavad need kõige kindlama ja kiirema lahenduse. „Alexela praktikas on viimasel ajal kasutatud kiirmenetlust – see on ainus efektiivne viis, kuidas maksehäiretega klientidelt tasu välja nõuda,“ ütles ta ja rõhutas, et võlglast ei tohiks ka pärast krediidiandjale positiivse otsuse saamist rahule jätta enne, kui võlg tasutud. „Pettur võib ka pärast kohtuotsust maksmisest hoiduda,“ nentis Luik.
Võib tunduda, et kohtust lihtsam või kiirem on pöörduda inkassofirma poole, kuid Luige sõnul ei ole see õige tee. Konverentsil tõdeti, et inkassofirmas on juhtumite käsitlemise poliitika perioodiline – esimese kahe-kolme kuu jooksul tegeletakse juhtumitega aktiivselt, kuid hiljem jäävad need “rahulikku” staadiumisse, milles on arengud väga aeglased.
Aeganõudev ja tihti tulemuseta variant on ka politsei poole pöördumine. Kuna bürokraatlik süsteem, mis kelmusjuhtumite lahendamisega kaasas käib, on pikk ja keeruline, ei jõua paljud juhtumid lahendini – nagu konverentsil selgus, lõpetatakse 70-80 protsenti menetluses olevatest majanduskuritegude kriminaalasjadest aegumise tõttu või ilma lahendita.
Politseilt abi otsimine on avalduse tegija jaoks küll kõige vähemkulukas variant, kuid võimalusel tuleks samal ajal otsida lahendust ka muul viisil. “Võiks ka kriminaalmenetluse algusperioodil pöörduda ise hagiga kohtu poole, et siis, kui see kriminaalasi jääb mingil põhjusel toppama või ei jõua lõpliku lahenduseni, oleks vähemalt varaline pool kaetud,” soovitas Indrek Kulla Põhja Politseiprefektuuri majanduskuritegude talitusest.
