Alexela Logistics kontserni kuulub Eestis 2 terminali - Alexela Terminal Paldiskis ja Alexela Sillamäe. Meie põhitegevuseks on Eestit transiidina läbivate naftasaaduste logistika ja ladustamise korraldamine ehk lihtsustatult kauba raudteevagunitest laevadele laadimine. Terminalid ise ei osta ega müü kaupa - me pakume vaid logistikateenust kaubaomanikele, teatas ettevõte.

Alexela Logistics on logistikaettevõte, mitte "kütusefirma". Kütusefirmade all mõeldakse Eestis tavapäraselt selliseid ettevõtteid, kes läbi tanklate võrgu müüvad jaeturule autokütuseid. Alexela Logistics kontserni kuulub Eestis 2 terminali - Alexela Terminal Paldiskis ja Alexela Sillamäe. Meie põhitegevuseks on Eestit transiidina läbivate naftasaaduste logistika ja ladustamise korraldamine ehk lihtsustatult kauba raudteevagunitest laevadele laadimine. Terminalid ise ei osta ega müü kaupa - me pakume vaid logistikateenust kaubaomanikele.

Kuigi Alexela Logistics ja Alexela Oil ettevõtete ärinimed on sarnased ning omanike ring kohati kattuv, ei saabu Alexela Oili tanklaketis müüdav kütus Eesti siseturule läbi meie terminalide. Seega ei ole mingit alust antud ettevõtete samastamisel.

„Meil on hea meel, et ajakirjanikud on viidanud olukorrale, kus 25 kilomeetri kaugusel Vene piirist olev Sillamäe terminal teenindab oma kliente läbi Läti. Kahjuks on alates 2008. aastast olnud Eesti-Vene suhted pehmelt öeldes keerulised, mistõttu raudteed pidi kauba toomine Venemaalt Eestisse läbi Narva või Koidula piiripunkti ei ole alati võimalik,“ sõnas Alexela Logistics juhatuse liiga Aarto Eipre. „Režekne pole Baltikumis "see paik, kus saab sobiva summa eest kaubakoode muuta" - Režekne on lähim teerist, kus Lätti saadetud kaupa saab Eesti sadamatesse ümber adresseerida,“ kirjeldas Aarto Eipre.

Alexela Logistics Eestis asuvaid terminale läbib aastas ca 6 miljonit tonni kaupa, millest siseturule on imporditud vaid ülikvaliteetset lennukibensiini meie Paldiski terminalist. Alexela Sillamäe terminal ei väljastanud möödunud aastal Eesti turule mitte ühtegi tonni kaupa, olles vaid üks vahesamm rahvusvahelises kaubaveos. „Rõhutan veelkord - artiklis kõne all olnud vedelik ei ole meie terminalist mitte kunagi sattunud Eesti siseturule,“ sõnas Aarto Eipre. „See ei ole "sisse veetud" kaup, vaid on olnud transiidina Eestit läbiv kaup,“ selgitas Aarto Eipre.