Alexela suuromanik toob näite: mida tooks gaasi kasutuselevõtt bensiini ja diisli asemel?
Hääl arvab, et Arengufondi eestvedamisel ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel valminud energiamajanduse arengukava ei ole õige suunitlusega. Tema meelest ei ole lahendus kindlasti biodiisli kohustuslik kasutuselevõtmine aastast 2016 ja sellele „keskkonnasõbralikkuse" sildi kleepimine.
„Ma ei ole sellega nõus. Jah, biodiisel on Euroopa levinuim kütus, aga see on elujõuline vaid riigi toel maksusoodustuste ja dotatsioonide abil. Muidu ei suudaks ta mineraalsete kütustega võistelda," ütles Hääl.
Hääle arvates saab Eesti CO2 emissiooni vähendada mitmel moel. See peaks aga olema ka majanduslikult mõistlik.
„Vaatame kasvõi meie suurt eeskuju USAd, seal on viimase aja peamine suund gaas. Elektri- ja vesinikautod liiguvad seal ka, aga tegelik sääst peitub siiski gaasis. Kõige suurema CO2 heitmeallikas on elekter. See tuleneb sellest, kuidas seda toodetakse, põletades põlevkivi ahjudes. Seega Eesti kontekstis elektriauto keskkonnasõbralikkusest rääkida ei saa. Saaste viiakse lihtsalt ühest kohast teise," selgitas Hääl.
Saaste poolest on Hääle sõnul järgmised diislikütus ja bensiin, siis vedelgaas, looduslik gaas ning viimasena etanool. Biokütus on aga üks kallimaid ning gaas üks odavamaid variante.
„Kõik, mis on taasuv ei pruugi olla mõistlik. Transport tuleb üle viia gaasile."
Hääl tõi näitena välja selle, kui palju täna Eesti maanteedel kütust kulub ja kui palju CO2 õhku paisatakse:
aastas kulub 252 000 tonni bensiini ja 567 000 tonni diislit. See kõik emiteerib õhku 2,5 miljonit tonni CO2 ja maksab 570 miljonit eurot. Alexela arvutuste kohaselt tähendaks gaasile üleminek CO2 vähenemist 20% võrra ning kulu väheneks 68%.
