Algas Eesti euromüntide kujundamine

Uute euromüntide lõplik kujundus selgub aasta lõpuks, kunstnikud alles mõtlevad.

Eesti Panga välja kuulutatud Eesti euromüntide rahvusliku külje kujunduskonkursi tähtaeg kukub 19. oktoobril. Seejärel valib ?ürii välja kümme finalisti, kelle seast lõpliku valiku teeb rahvas telefonihääletusel.

Keskpank loodab, et osavõtt kujuneb aktiivseks ja haarab paljusid huvigruppe. Skulptor Tauno Kangro ütleb, et nii põneva konkursi puhul kunstnike huvipuudust karta pole. ?Eesti metallikunstnike tase on nii kõrge, et kindlasti tehakse midagi ilusat. Mööda võidakse panna ainult temaatikaga,? lisab Kangro.

Pakkumisel rõngasrist

Skulptor tegi ettepaneku, et Eesti võiks tulla välja millegi ebatüüpilisega. Näiteks Soome rabamurakate ja luikedega mündid eristuvad teistest loodusliku lähenemise poolest. Kangro pakkus ühe ideena välja loomade seeria ? koprad, hundid, karud, ilvesed. Eesti on ju tuntud oma loomade liigirohkuse poolest.

Metallikunstnik Harvi Varkki eelistaks midagi traditsionaalsemat ja kasutaks muinasaja motiive, näiteks rõngasristi. ?See oli meie viimane pikem vabaduse aeg,? põhjendab ta. ?Praegune vabadus on alles lapsekingades, pole kandvaid ja piisavalt ainest andvaid traditsioone. Väga julgeid kujundeid kasutades on ka oht, et 20 aasta pärast võidakse kõigele vaadata teise pilguga. Lisaks on neile rahva hulgast raskem toetust leida.?

Eritingimusi pole

Eesti keskpangal pole temaatika suhtes eritingimusi. Kunstnikud võivad ise otsustada, kas kujundada kõik mündid ühtmoodi, erinevalt või grupiti. Eesti Panga asepresident Rein Minka märgib, et peamine on leida kujundus, mis oleks üldiselt aktsepteeritav ja võimalikult paljudele vastuvõetav. ?Samas peaks see välja nägema esteetiline ja olema sügavamõtteline, kajastades meie rahvuslikku identiteeti,? lisas Minka.

Kõigi euromüntide numbripool on ühesugune. Selle on kujundanud Belgia kunstnik Luc Luych ja seal on kujutatud kolme eri vaadet Euroopale ja kahtteist tähekest.

Tõenäoliselt täidavad meie enda rahvusliku kujundusega mündid taskuid juba 2006. aasta keskel. Paralleelselt hakkavad Eesti euromündid kehtima kõikjal euroalal nagu teistegi riikide mündid.

Valmivad Eesti mündid lisanduvad koos teiste uute liikmesriikide rahadega 96-le juba käibel olevale euromündile. Minka ütleb, et pankadel oleks kergem ja riigil odavam, kui inimesed eelistaksid müntidele tulevikus siiski e- ja mobiilimakseid. ?Mündid on küll vastupidavad, aga kadu hoiu-põrsastesse, pintsaku tasku-põhjadesse ja sukasäärde on väga suur. See teeb müntide kasutamise kulukaks,? täpsustab ta.

Mis võiks uusi Eesti euro-münte ehtida?

Ott Pärna, majandusekspert

?? Eesti tuntuse suurendamise mõttes peaks müntidelt igal juhul välja lugema, et need on just Eesti omad. Seega vaid vapi kujutamisest ei piisa, kuna enamik eurooplasi seda Eestiga siduda ei oska. Igal juhul peab olema lisatud kiri ?Estonia?. Lisaks sooviksin müntidel näha midagi unikaalset, nutikat ja teistest erinevat. See tähendab mitte vappe, portreepilte ega muusikainstrumente. Võiks mõelda abstraktsetele, Eestit iseloomustavatele märkidele. Näiteks süda = südamlikkus.

Katrin Tomberg, arhitekt

?? See võiks ikkagi seotud olla vana vapiga. Traditsionaalne ? neli lõvi. See vihjaks seotusele ka meie oma rahaga. Hakata pääsukest ja rukkilille sinna stiliseerima, see tundub naljakas.

Markus Vardja, füüsik

?? Siim Kallase portreepilt. Keisrile, mis keisri oma.

Toivo Ilves, hooldekodu direktor

?? Rahvuspääsuke, ega muud ideed ei tule.

Henry Talvik, ärijuhtimise magistrant

?? Mis sa siin ikka jalgratast leiutad. Praegu on meie kroonidel väga õnnestunud kujundus. Et võtta sealt valikuliselt midagi.