Eile Riigikogus 40 poolthäälega vastuvõetud alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seadus võib tõsta Saku õlle hinda ja vähendada tema põhikonkurendi Tartu õlle hinda.

Koalitsiooni, Keskfraktsiooni ja vene saadikute toel hääletas Riigikogu eile alkoholiaktsiisi muutmise seadusesse parandusettepaneku, mille kohaselt peavad Saku õlletehas ja välismaised õlletootjad alates 1. juulist maksma lahja õlle liitrilt aktsiisi 3 krooni ja kange õlle liitrilt 3,5 krooni.

"See on õiglasem variant kui rahanduskomisjoni pakutu," väitis parandusettepaneku autor, koonderakondlane Olev Raju. "Keskmine õllehind sellest ei muutu, sest osade tootjate õlu läheb veidi odavamaks." Rahanduskomisjoni väljatöötatud variandis jäänuks suurtootjate aktsiisimäär praegusele tasemele, mis on 50 senti madalam.

Saku õlletehase peadirektor Cardo Remmel ei osanud veel öelda, kas Saku õlle hind nüüd tõuseb. Uus aktsiisimäär võib õllepudelile lisada 25 senti. "Juuli alguseni on aega ja mõtleme veel selle üle. Minu ülesanne on mitte lasta firma kasumil väheneda," lausus Remmel. "Kui Riigikogu tegi meid suurtootjaks, siis peame selleks nüüd ka saama ja Eestis veelgi rohkem turgu endale haarama."

Remmeli hinnangul peab Saku õlletehas aktsiisimäära tõusmise tõttu maksma aastas 14 miljonit krooni rohkem makse.

Saku õlletehasele kuulub praegu 55 protsenti Eesti turust ja tema põhilisele konkurendile Tartu õlletehasele 19 protsenti.

Raju märkis, et arvatavasti Saku õlletehase kasum siiski veidi väheneb. "õlle hinda neil vaevalt on mõtet tõsta," ütles ta.

ülejäänud Eesti õlletootjad maksavad lahja õlle liitrilt 2 krooni ja kange õlle liitrilt 2,5 krooni aktsiisi. Selle seaduseparandusega on ühte patta pandud nii üle Eesti oma õlut müüvad keskmised tootjad Tartu ja Pärnu õlletehas kui ka päris väikesed kohaliku tähtsusega õllepruulijad nagu Karksi õlletehas. Seaduse muutmisega võitsid ainukesena keskmised tootjad, sest nende senine aktsiisimäär langes 50 senti.

Tartu õlletehase direktori Madis Padari hinnangul turusuhted eriti ei muutu. "Saku õlletehas on niivõrd tugev turuliider," nentis ta. "Krooni võrra kõrgem aktsiis õlleliitrilt lisab pudelile 25 senti ja sellepärast ei loobu keegi Saku Originaali joomisest."

Küsimusele, kas alkoholiaktsiisi seaduse muutmise taga võib olla ka Tartu õlletehase lobby, vastas Remmel, et "vaevalt rahanduskomisjon selle seaduse igavusest välja mõtles."

Saku õlletehas on Remmeli sõnul kohalike valimiste eel toetanud Isamaaliitu, kelle juht Toivo Jürgenson on üks selle seaduseparanduse autoreid. "Teised erakonnad ei küsinud meilt raha," märkis Remmel.

Alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seaduse üks autoreid Vootele Hansen väitis, et senine olukord Eesti õlleturul oli väiketootjate jaoks kehv. "Seaduse parandus aitab ellu jääda väiketootjatel, kes muidu oleksid võinud varsti uksed sulgeda," ütles Hansen.

Eesti ühe väiksema õlletootja, Karksi veini- ja õlletehase direktor Jüri Kert ütles, et nemad oleksid siiski heameelega jäänud Tartu ja Pärnu suurustest tootjatest eraldi gruppi. "Riigikogu oleks võinud teha veel ühe madalama aktsiismääraga jaotuse, kuhu oleksime kuulunud koos Saaremaa ja Viru-Nigula õlletehastega," lausus Kert.

Kert märkis, et Saku on niivõrd võimas turuliider, kellega nad ei konkureerigi. "Muidugi on meile veidi kasulik, kui Saku oma hinda tõstab, sest paljud tarbijad vaatavad siiski ka õlle hinda," nentis ta. Karksi õlletehas toodab aastas umbes 120 000 dekaliitrit õlut.

Alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seaduse vastuvõtmise vastu hääletasid vaid Reformierakonna fraktsiooni 10 liiget. Reformierakondlase Jürgen Ligi hinnangul on põhimõttelagedamat eelnõud raske välja mõelda. "Algselt seadsid eelnõu algatajad eesmärgiks väiketootjate toetamise ja Euroopa direktiivide täitmise, kuid ainus tulemus on osa õlle kallinemine ja Saku õlletehase maksukoormuse tõus," nentis Ligi.

KRISTI MALMBERG