Salasigarettide turg on viimastel aastatel stagneerunud - seda ennekõike tänu EMTA kasutusele võetud lisameetmetele ja tehtud investeeringutele tehnoloogiasse, mis võimaldavad salaturuga seotud kuritegusid avastada ja tõkestada. Positiivset mõju salaturu vähenemisele on avaldanud ka Eesti stabiilne majanduskeskkond.

"Vaatamata positiivsele trendile on surve salaturule endiselt suur. Venemaal maksab samaväärne toode kolm korda vähem kui Eestis ning Valgevenes üle viie korra vähem kui Eestis. Eesti-Vene piiril sisseviidud turvameetmed vähendasid Venemaalt tulnud salatoodete mahtu 39 protsenti, mis on oluline saavutus, kuid on fakt, et Venemaa kaudu jõuab Eestisse endiselt aastas hinnanguliselt 70 miljonit sigaretti ja Valgevene kaudu 100 miljonit sigaretti. Läti osakaal on tõusnud 20 miljoni peale," kommenteeris KPMG uuringut Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni juht Taavi Salumets.

„Kokku tuleb aastas Eestisse ligi 260 miljonit salasigaretti, mille pealt Eestis makse ei maksta. Riigieelarvesse jääb seetõttu laekumata 31 miljonit eurot aastas," sõnas Salumets.

„Muret tekitab, et kasvama on hakanud Eestist leitud, ent ilmselt Lätist ostetud ja sealsete maksumärkidega tubakatoodete maht - eelmisel aastal kasvas see 18 protsenti. Selle põhjuseks on kasvavad käärid Eestis ja Lätis müüdavate tubakatoodete hindade vahel, mis on kasvanud 35 sendini paki kohta," ütles Salumets

KPMG partner ja maksuvaldkonna juht Joel Zernask näeb selget seost aktsiisipoliitika ja salaturu vahel. "Selliseid uuringuid teeb KPMG selleks, et monitoorida riikidevahelist maksu- ja ettevõtluskeskkondade läbipaistvust ja ausust ning kapitali liikumist. On selgelt näha korrelatsioon aktsiisimäärade tõusu ning salakauba mahtude suurenemise vahel, täpselt samamoodi nagu alkoholi- ja kütuseaktsiisi tõus on suurendanud nende toodete hüppelist importi, sh salakaubana. Seetõttu on riigi juhtimise seisukohalt väga oluline leida see tasakaal, mis toetab riigi järjepidevat arengut."