Allar Jõks: riiki ei saa juhtida inimesed, kes peavad ettevõtjat rahvavaenlaseks
Kas teile meenub varasemast ajast niivõrd tugevat vastasseisu ettevõtjate ja riigivõimu vahel kui praegu seoses firmaautode ja käibedeklaratsiooni lisa eelnõuga?
Ei. Tegemist oleks justkui sõjaseisukorraga. Rahandusministeerium ning maksu- ja tolliamet pilluvad huupi granaate ettevõtluskaevikusse lootuses, et ehk keegi pihta või aru saab, kui kasulik see on. Kaevikusse varjunud maksumaksjate appikarjeid ei kuule keegi. Valitsus ja riigikogu vaatavad muretult pealt -peaasi, et koalitsioon jumala eest ei mureneks.
Kasutate väga reljeefseid võrdlusi. Olukord on tõesti dramaatiline?
Neli aastat tagasi masu ajal põhjendati pahelist õigusloomet väitega, et erakorraline aeg nõuab erakorralisi meetmeid. Vaadates, mis praegu õigusloomes toimub, on tunne, et masu võtab alati enne eelarve koostamist erakordsed mõõtmed.
Juba siis hoiatasid juristid, et õigusriigi põhimõtete ohvriks toomine lühiajalistele pragmaatilistele kaalutlustele võib muutuda harjumuseks. Käesoleva eelnõu menetluse käik kinnitab, et valesse kohta sisse tallatud rajal on mugav sammuda.
Kolm aastat tagasi hindasite oma kolleegi Carri Ginteriga masu mõju Eesti õigusloomele ja avaldasite lootust, et “masu selja taha jättes on Eestil võimalus Euroopas silma paista innovaatiliste ja ettevõtjasõbralike lahendustega.“ Kuidas see hinnang tänasesse konteksti sobitub?
Toonane optimism teeb tänasel päeval suisa kadedaks. Vaidlusalune käibemaksu seaduse muudatus ei ole ei innovaatiline ega ka ettevõtjasõbralik.
Kas ka siis, kui selle eelnõu vastuvõtmise eesmärk on iga hinna eest koalitsiooni koos hoida?
Põhiseaduse preambulist ma ei ole leidnud sellist Eesti riigi eesmärki. Küll tuleneb preambulist aga kohustus luua keskkond, mis on pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus.
Kes kaitseb Eestis ettevõtluskeskkonna huve?
Hetkel ainult ettevõtlusühendused. Eks tänasest hääletusest riigikogus paistab, kas riigikogus ka kellelegi Eesti konkurentsivõime ja ettevõtjasõbralik kliima korda läheb. Ettevõtjad peaksid väga tähelepanelikult jälgima, kes kuidas täna hääletab.
Olete teinud kuu aega tagasi analüüsi, kus leidsite, et selle eelnõu kooskõla põhiseadusega on küsitav. Kas midagi on vahepealse ajaga muutunud?
On täiendatud ainult eelnõu seletuskirja. Sellegipoolest jääb aga arusaamatuks, millel põhineb usk, et täiendav deklareerimine vähendab maksupettusi. Seletuskiri ei veena, et muudatusega saavutatakse midagi rohkemat kui ausate maksumaksjate halduskoormuse suurendamine. Ka eelnõu seletuskirjas mööndakse, et kõiki valesti käitujaid uus regulatsioon mõjutada ei suuda ja et „ arvevabriku“ tegevus deklareerimise puhul välja ei tule. Pole õpitud Läti kogemusest, kes sama rada viljatult tallab. Eelnev annab aluse kahelda, kas 1000EUR deklareerimise kohustus on kooskõlas põhiseadusega.
Millised tagajärjed võivad olla sellel, kui üks eelnõu ilma mõjude analüüsita käiku lastakse?
Riigikohus tunnistas 2002. aastal kehtetuks käibemaksuseaduse muudatuse, mis maksupettuste tõrjumise eesmärgil keelas käibemaksu mahaarvamise, kui kauba või teenuse maksustatav väärtus ületas 50 000 krooni ja selle eest tasuti sularahas. Riigikohus leidis, et suurte tehingute sularahas tasumise korral ei aita käibemaksu mahaarvamise õiguse äravõtmine maksupettusi tõkestada.
Eile tunnistas Riigikohus kehtetuks riigilõivuseaduse sätte, mis seadis riigilõivu suuruse sõltuvusse asjaolust, kas kohtu poole pöördutakse läbi elektroonilise keskkonna e-toimik või mitte. Seadusandja eesmärgiks oli vähendada kohtute koormust tehnilise töö vähenemise tõttu ja soodustada avaliku e-toimiku kasutamist. Riigikohus leidis, et riigilõivu diferentseerimine ei ole sobiv abinõu eesmärgi saavutamiseks.
Viimane näide kinnitab, et teerullimeetodil läbimõtlemata õiguslahenduste jõustamist riigikohus ei talu.
Eilsel eelnõu teisel lugemisel ettekandja möönis, et kui ettevõtjad soovivad, siis võib uuel aastal seadust täiendada. Võiks tuua võrdluse, mis juhtub erasektoris töötajaga, kes teeb teadlikult oma tööd poolikult ja ebakvaliteetselt?
Valija ehk tööandja on palganud riigikogu liikme tööd tegema - riiki juhtima. Kirurg, kes lõikab enne kui mõtleb, peaks parimal juhul uue töö otsima.
Kas kellelgi on hoovad sellise õigusloome takistamiseks?
Oma ametikohustustest tulenevalt peab pahelise õigusloome suhtes sallimatuse õhkkonda kujundama vabariigi president. Presidendil on selleks vajalik pädevus ja aparaat. Kui see eelnõu vastu võetakse, siis on presidendil võimalus näidata, et ka riigieelarve koostamisel peab riigivõim jääma seotuks põhiseadusest tulenevate nõuetega. Eelarve tasakaalu tagamise nimel ei tohi põhiõiguste olemust olematuks muuta.
Mida teete, kui täna käibedeklaratsiooni lisa eelnõu seaduseks saab?
Lähen arutama, kuidas leida 2015. aastal riigikogusse inimesed, kelle jaoks seaduste loomise lähtepunkt ei ole tõdemus, et ettevõtja on rahvavaenlane.
