Allar Jõks tuulepargi vaidlusest: kokku on õmmeldud seadus, mis lubaks toetust saada vaid Eesti Energial
Aasta alguses vaidlustasid samad tuuleettevõtjad vabariigi valitsuse korralduse, millega oleks antud Tootsi kinnistu Eesti Energiale. Seejuures nõudsite, et kinnistu pandaks enampakkumisele. Nüüd ei meeldi teile enampakkumine. Miks?
Kinnistu võõrandamine pakutud kujul oleks olnud õigusvastane sest eelistanuks ühte osalejat. Seetõttu olnuks kolmapäeval 8. novembril toimuma pidanud oksjon näiline.
Esiteks ei ole Euroopa Komisjon andnud riigiabiluba. Teiseks kohtlevad enampakkumise tingimused osalejaid diskrimineerivalt. Kolmandaks oleks avalikes ja tarbijate huvides Tootsi kinnistu võõrandada mitte sellele, kes kõrgemat hinda pakub kinnistu eest vaid, kes võtab siduva lubaduse toota Tootsi tuulepargis kõige soodsama hinnaga tuuleenergiat. Nii näevad ette ka Euroopa Liidu riigiabi suunised.
Miks peab maa enampakkumiseks st Tootsi kinnistu võõrandamiseks olema riigiabi luba?
Tootsi kinnistu puhul ei müüda mitte metsamaad, vaid kinnistut, mis on ettenähtud ja planeeritud Baltikumi suurimaks tuulepargiks. Põhiküsimus on, kas Tootsi tuulepargis toodetava energia eest võib taastuvenergia toetust maksta. Euroopa Komisjonilt on küsitud selle jaoks riigiabiluba, kuid vastust ei ole veel tulnud. Oksjoni korraldajad on avalikkust teavitanud, et enne vastuse saamist oksjoni ei korraldata. Samas on Eesti Energia kinnitanud, et nemad saaksid olemasolevat taastuvenergia toetust. Tundub, et oksjoni korraldajal ja Eesti Energial on teave Euroopa Komisjonist, mida teiste võimalike pakkujatega ei ole jagatud.
Kuidas see asjaolu mõjutab oksjoni õiguspärasust?
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on teatanud, et Tootsi tuulepargis toodetud elektri eest makstakse taastuvenergia toetust üksnes juhul, kui enampakkumise võidab Eesti Energia. Ükski teine pakkuja ei saa oma pakkumise hinnastamisel arvestada taastuvenergia toetusega. Toetuse saamine tagab aga Eesti Energiale võimaluse teenida tuulepargiga 2,5 korda rohkem tulu võrreldes nendega, kes samas kohas toodetud elektri eest toetust ei saaks. Ainuüksi see asjaolu ja teadmine tagab eelise Eesti Energiale teha teistest pakkujatest alati kõrgem pakkumine.
Tähelepanuväärne on, et justkui tellitult on „õmmeldud" selline õiguslik regulatsioon, mille kohaselt ainult Eesti Energia saaks Tootsi Tuulepargis kõrget taastuvenergia toetust.
Millised konkreetsed tingimused on veel diskrimineerivad?
Energeetika valdkonnas ei ole tavaks korraldada oksjoneid kolme nädalase etteteatamisega. Investeeringud on mahukad ja nõuavad paljudes küsimustes sisendit riigilt või riigiettevõtetelt. Näiteks ei ole võimalik Eleringilt kolme nädalaga saada isegi liitumispakkumist, mis on eduka pakkumise üks eeldustest. Lisaks peaks oksjonil osalejatel olema võimalus koguda eelnevalt tuuleandmeid, sest need on vajalikud tuulepargi finantseerimise otsustamiseks.
Miks te siis ei mõõda tuuleolusid?
Rahvusvahelised standardid nõuavad, et tuuleandmeid oleks mõõdetud vähemalt aasta jooksul. Enampakkumine väljakuulutamise ja toimumise vahe oli plaanitud kolm nädalat.
Sellises olukorras olid ju kõik enampakkumise osalised?
Eesti Energia on seal tuuleandmeid kogunud kolm aastat. Valmistudes enampakkumiseks üritasime tuuleandmeid saada nii riigilt kui ka Eesti Energialt. Tänaseni on sellest keeldutud. Seaduse järgi on meil õigus saada võõrandatava objekti kohta vajalikku teavet, et teha oma kaalutletud otsus. Oksjoni korraldajad soovitasid 4energial kinnistuga tutvumiseks lennutada kinnistu kohal drooni.
Miks 4energia peab põrsast kotis ostma, aga Eesti Energia ei pea?
Hando Sutter on aasta alguses öelnud, et kui Eesti Energia ehitab Tootsi Tuulepargi, saaksid tarbijad sama raha eest poole rohkem taastuvenergiat. Kuidas seda mõista olukorras, kus Eesti Energiale hakatakse maksma 12 aastat toetust aga teistele võimalikele tootjatele mitte?
Mina seda loogikat ei mõista. Tarbija võidaks Tootsi Tuulepargist ainult siis kui see võõrandatakse ettevõtjale, kes lubab müüa toodetavat tuuleenergiat kõige odavamalt. Vastasel juhul maksab tarbija kinni Eesti Energia ebaefektiivsuse oma elektriarvega. 4Energia hinnangul võib 12 aasta jooksul see summa olla 170 miljonit eurot.
Looduskaitse Selts küsib kriitiliselt, kas riigi huvides on täita rikka Norra riigi taskuid, viidates 4Energia omandisuhetele.
Tundub, et toetajaliige on Seltsile halba nõu andnud. Elektril, millega mina kohvivett keedan ei ole juures silti päritolu kohta.
