Tehniline tingimus, mis seab geograafilise tähise tähtsaimaks kriteeriumiks kogu tooraine päritolu, on väär, kuna hoopis unikaalne retseptuur ja tootmisvõtted annavad tulemuseks Eestile iseloomuliku toote.

Geograafiline tähis peaks kinnitama toote eripära ja väljendama mingi kindla piirkonna traditsioone. Eesti viinal puuduvad väga erilised omadused võrreldes teiste riikide viinadega, mille alusel peaks ja saaks tähise registreerida.

„Estonian vodka" tähise kinnitamine kavandatud kujul tekitab ühe ettevõtte jaoks monopoolse seisundi ning on väga üldine, kirjeldamaks Eesti viina erisust. Kui oleks eesmärgiks näiteks ainulaadse, sajaprotsendiliselt rukkist valmistatud viina tähise registreerimine, siis oleks asi arusaadav.  Suuruselt teine viinatootja Eestis ei näe antud tähise registreerimiseks sellisel moel põhjendatud ja selget vajadust. Taotlus takistab geograafilise tähise „Estonian vodka" kasutamist teistel Eesti viinavalmistamise traditsioonidele vastava toodangu tootjatel.

Eraldi probleem tekib tooraine osas, kuna piiraval moel sõnastatud tähis eeldab stabiilses mahus ja kvaliteedis Eestis kasvatatud teravilja- ja kartulisaaki ning paindlikkust etanooli tootmismahtudes. Kui meil on Eestis ainult üks piiritusetootja, kellel on väikesed mahud ja toorainega varustatus ei pruugi olla alati tagatud, siis sellisel kujul tähise registreerimine tähendaks, et täna meil on Eesti viina, aga homme ei ole.

Statistikaameti andmetel on rukki ja kartuli, etanooli peamiste toorainete saagikus viimastel aastatel tugevalt kõikunud. Kui kartulit koristati mullu keskmiselt 19,2 tonni hektarilt, siis tänavune saagikus on Põllumajandusministeeriumi hinnangul ligi 22 protsenti väiksem. Rukkil oli tänavu hea aasta - koristati hinnanguliselt 3,1 tonni hektarilt - kuid mullune tulemus oli ligi 40 protsenti kehvem. Sama dünaamika peegeldub kogusaagis.

Kvaliteetne kohalik kartul ja rukis peavad jõudma eelkõige toidulauale ning lisaks on viinatootmises toorainele ka oma selged nõuded. Etanooli maitse- ja lõhnaomadused ning vee kvaliteet on need, mis annavad viinale eripära ja kvaliteedi kõikumise tunneb tarbija kohe ära.

Tegelikult peaks kõik Eesti viina tootvad ettevõtted saama oma toodanguga kaasa aidata geograafilise tähise „Estonian vodka" kui kvaliteedimärgi kujundamisele. Ühe tootja suvast lähtudes ei saa ignoreerida teiste Eesti tootjate huve ja lasta ühel tootjal luua monopol, saavutades tähisele teatud konkurentsieelise.