„Aktsiisipoliitika selge määratlemine on vajalik ning lähtuvalt riigi eelarvestrateegiast aastateks 2013 kuni 2016 on rahandusministeerium välja töötanud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse eelnõu, mille alusel tõusevad aktsiisimäärad kuni 2016. aastani igal aastal viis protsenti.

Võrreldes kehtivatega suurenevad kõikide alkoholitoodete aktsiisimäärad 2016. aastaks ligi 21,6 protsenti, kuid kindlama maksulaekumise ning mõõduka tarbimise huvides tasub kaaluda seaduseelnõu osade sätete muutmist,“ ütles Altia Eesti juhatuse liige Kristel Mets firma teates.

Altia on seisukohal, et aktsiisimäära tõus võiks toimuda sarnaselt käesolevale aastale esimese jaanuari asemel esimesel veebruaril ja seda eelkõige põhjusel, et aastalõppudega kaasneb nagunii kõrgem tootmise ja müügi surve.

Kange alkoholi aktsiisimäär võiks Altia Eesti esindajate arvates tõusta viis protsenti iga kahe aasta tagant, mitte igal aastal.

„Vastasel juhul võib salaviina praegune 25-protsendiline turuosa tõusta kuni 40 protsendini viinaturust, mis tähendab saamata jäävat maksutulu. Näiteks Konjunktuuriinstituudi uuringust selgus, et illegaalse alkoholi kaubanduse tõttu kaotas riik 2011. aastal saamata jäänud maksudena kokku hinnanguliselt 15,3 miljonit eurot,“ sõnas Mets.

„Lisaks võiks jääda veini aktsiisimäär muutmata, sest veinide siinse kõrge aktsiisimäära tõttu tellivad eraisikud juba praegu veini otse euroliidu riikidest ning riigil jääb aktsiis saamata,“ ütles Mets.

Metsa arvates peaks riik ükskord jõudma ka alkoholi asendajana tarbitava surrogaatalkoholi maksustamiseni.

„Eestis juuakse eri andmetel aastas üks kuni poolteist miljonit pudelit odekolonni. Rakendades sellele tootekategooriale aktsiisi, saab riik piirata surrogaatalkoholi levikut, laiendada tulubaasi ja ei pea legaalse alkoholi aktsiisimäärasid nii palju tõstma.“