„Tehnoülevaatuse uus direktiiv ei puuduta eriti sõiduautosid ja mootorrattaid, küll aga veokeid ja nende haagiseid,“ ütleb maanteeameti (MNT) tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra 2017. aastal jõustuva ning viie aasta pikkuse üleminekuajaga dokumendi kohta.

Mis täpsemalt veokite ülevaatusel muutub, saab lugeda 18. veebruari Autolehest.

Uue direktiivi nõuded tahetakse Eestis kasutusele võtta õige pea, et uue ülevaatuspunkti ehitaja ei peaks hankima peagi vananevaid, vanas direktiivis sätestatud seadmeid.

Juba sellest kevadest on aga kõigi ülevaadatavate sõidukite omanike jaoks uus see, et kordusülevaatuse vajadust ei märgita enam registritunnistusse – sinna läheb kirja vaid kinnitus ülevaatuse läbimise kohta. „Arvet kordusülevaatuste üle peab maanteeamet sellegi poolest edasi, kuid natuke inimsõbralikum peaks ülevaatus tänu sellele saama. Eesmärk on, et inimene ei võtaks tehnoülevaatuse kohustust nagu karistust. Ülevaatus aitab ju hoopiski sõiduki vead välja selgitada ja need saab siis kõrvaldada, et sõiduk oleks enda ja teistele liiklejate jaoks ohutum,“ meenutab Vahtra.

Neile, kes proovivad auto kordategemise asemel ülevaatustempli kätte saada altkäemaksu eest, on küsitletul halbu uudiseid – see temp osutub järjest keerulisemaks lausa mitmel põhjusel.

„2014. aastal sai maanteeamet tööle ülevaatuspunktide järelevalve – kaks spetsialisti jõudsid üle kontrollida 40% punktidest ning see töö jätkub. Lisaks võtsime kasutusele komplekti teisaldatavaid järelevalvekaameraid. Kuigi enamik ülevaatuspunktidest teeb tööd ausalt, selgus halvimal juhul, et kaamerate käivitudes vähenes punktis ülevaatuste arv tervelt 34% ning kordusülevaatuste hulk kasvas mitme protsendipunkti võrra,“ jätab Vahtra järelduse tegemise Autolehe lugejate teha.
Siiani on tehnoülevaatuse õigus ära võetud vaid ühelt firmalt. „Rikkumisi avastades oleme selle õiguse ka peatanud kuni põhjused kõrvaldatakse,“ lisab ta.

Kuigi erinevalt näiteks Leedust, Lätist ja Prantsusmaast pole meil ülevaatuspunktis reaalajas töötavad järelevalvekaamerad kohustuslikud, olevat mõnigi punkt need üles pannud vabatahtlikult ning teinud pildi ka maanteeametile kättesaadavaks, märgib Vahtra. Nii nende kui ka oma teisaldatava kaamerakomplekti abiga on maanteeamet tuvastanud, et ülevaatajad oskavad tööd hästi – reegleid rikkuma ajendab peamiselt karm konkurents, sest ülevaatuspunkte on riigis tervelt 108.

Lisaks jälgib MNT ülevaatuspunktide töötulemusi ka kaamerateta (näiteks võrreldakse ülevaatuste tulemusi tavapäevil ja siis, kui kontrollid majas) ning saab üksjagu korrarikkumisvihjeid ka sõidukiomanikelt.
Sellise vihje peale tehakse näiteks ülevaatusel läbi kukkunud sõiduki kohta andmebaasi märge ning kui see ilmub mõnda teise punkti õnne proovima, on sealseil tehnikuil juba teada, et sõiduk vajab põhjalikumat uurimist.

Ka teavitab MNT tõsiste rikkumiste kohta tehtud vihjetest politseid.

2014. aastal tegid 108 ülevaatuspunkti 512 000 tehnoülevaatust (2,2% enam kui tunamullu). Üle vaadati 430 000 sõidukit (+2,4%). Politsei suunas erakorralisele ülevaatusele 696 sõidukit.