Ameeriklased töötavad imerõiva kallal

Mõne aasta pärast on turul imerõivastus, mis kõlbab nii sõjaväkke kui ka tsiviilsektorisse.

See aeg, kui praegu veel ulmevaldkonda jäävad tulevikusõdurid, kes ei karda kuumust, kõnnivad läbi bakteritest kubiseva saasta või muutuvad koguni nähtamatuks, pole enam mägede taga. Võlukepikese ulatab nanotehnoloogia.

Kerge särk, mis toimib kui parim moodne kuulivest; automaatselt haava ümber tekkiv side; moondamisülikond, mis otsekui kameeleon omandab maastikuga ühe tooni või hoiab kehatemperatuuri ühtlasena ? niisuguseid soldatitarbeid õnnestuks ehk tuua ajamasinaga aastast 2025. Kuid need on vaid mõned näited valdkondadest, millega tegeleb Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi juurde enam kui aasta eest loodud Sõduri Nanotehnoloogiate Instituut (SNI).

Avalik kõigile

SNI otsene eesmärk on luua sõduri kaitsmise tehnoloogia, mitte relvasüsteemid. Teadlased katsuvad muuta sõduri varustuse kergemaks, ohutumaks ning tõhusamaks. Ideaalne vorm oleks paari millimeetri paksune ning liibuks vastu keha nagu sukeldumisvarustus. Molekulaartasandil saaks sellesse ehitada rea funktsioone: nii peaks sõdur saama hetkeliselt suurendada kanga kaitsevõimet, riide sees olevad sensorid jälgiksid nii ümbrust kui ka sõduri keha, haavatasaamise korral tõmbuks kuuliaugu või murdunud jäseme ümber automaatselt tugev lahas.

Mõnes vallas, näiteks kanga tugevuse muutmisel ollakse jõutud juba üsna kaugele. Niisugune tehnoloogia tugineb teatud vedeliku omadusel magnetväljas viivitamatult jäigaks muutuda. Teadlaste idee järgi tuleks paigutada vedeliku imepisikesed osakesed kiududesse ning samasse kangasse õmmelda sisse ka traadid, mis kas sõdurilt või sensorilt tulnud signaali peale tekitavad magnetvälja.

Erinevalt tavapärastest militaarvaldkondadest, kus kõik käib ülima salastatuse tähe all, töötavad SNI teadlased avatult. Ja nagu võib arvata, ei meeldi see mitte kõigile. Kui töö avatuse vastu pole armeel midagi, siis kõik läbimurded tahab ta juba salastada. See oli ka põhjus, miks jäeti seisma töö kameeleonülikondade kallal.

Ehkki USA armee on nanotehnoloogide suurim rahastaja, pole ta mitte ainus. Niisugustel avastustel näeb suurt potentsiaali ka tsiviilsektor.

Tulevik:

Hiigeltoetus instituudile

?? Sõduri Nanotehnoloogiate

Instituut asutati märtsis 2002. USA armee andis toetuseks 50 miljonit dollarit (650 mln kr).

Uuritavad rakendused

Sõdurivormid, mis

?? muudavad oma jäikust

?? omandavad taustaga sama värvi

?? eristavad infrapunaste värvikoodide abil oma sõdureid vaenlase omadest

?? on sama tugevast kangast kui ämblikuvõrk

?? hoiavad sõdurit ülekuumenemise eest

?? kaitsevad bakterite vastu

Samuti uuritakse

?? kunstlihaseid, mis aitavad tõsta raskusi

?? lahinguväljale heidetavaid miniatuurseid sensoriid, mis annavad teavet sündiva kohta.

Kokku tähelepanu all seitse valdkonda

?? Kokku seitse suuremat uurimisvaldkonda, nende hulgas energiat absorbeerivad materjalid, biokeemilised sensorid, meditsiinitehnoloogiad ning mehaaniliselt aktiivsed materjalid.

?? Kolm suurimat tööstuspartnerit: DuPont, Raytheon ja CIMIT.