TALO hinnangul piirab see, kui töösuhted on reguleeritud ainult võlaõigusseaduses, töötajate õigusi.
"Oleme seisukohal, et töölepingu osa tuleb siduda rea sätete kaudu võlaõigusega ning välja töötada uus töölepingu seadus sotsiaalministeeriumi juhtimisel, kaasates sotsiaalpartnereid," on TALO seisukoht.
Töölepingu reguleerimine võlaõigusega ei suuda TALO esindajate sõnul tagada tööandjate ja töövõtjate võrdsust töölepingu sõlmimisel, kuna töösuhtesse astumine on töötajatele üldreeglina vältimatu.
TALO pöördumises seisab, et kavandatava töölepingu variandiga kaasneb tööandjate õiguste ühepoolne laienemine töövõtjate arvel, tähtajaliste töölepingute kasv, tööandjate o?igus töötasu suuruses mitte kokku leppida, töölepingu tingimuste vaba muutmine tööandjate soovil ning töölepingu lõpetamine vanuse tõttu.
Sotsiaalminister Eiki Nestor toetab samuti ametiühingute seisukohta. "Võlaõigusseaduse loogika on, et tagatised peaks kujunema heade tavadega, kuid tööõiguses määravad head tavad kollektiivlepingud," ütles Nestor reedel BNS-ile.
Ta tõi näiteks, et Eesti ligi 650.000 palgatöötajast on kollektiivlepingud umbes 150.000. "Seega karistaksime tööõiguse viimisega võlaõigusseadusesse poolt miljonit inimest," väitis Mõõdukate erakonna liige Nestor.
Kui kollektiivlepingud oleks enamikul töötajaist, võiks Nestori hinnangul töösuhete korraldamisega võlaõiguses piirduda, kuid praegu oleks seda ennatlik teha.
Justiitsministeeriumis möödunud kolmapäeval koos olnud asjatundjate komisjon leidis üksmeelselt, et ametiühingute vastuseisule vaatamata peab tööleping olema reguleeritud võlaõigusseaduses.
Justiitsministeeriumi eraõiguse osakonna juhataja Harri Mikk on öelnud BNS-ile, et võlaõigusseaduse eelnõu töölepingu osa näeb ette töölepingu regulatsiooni ning sellega kaasneb praegusest suurem korrastatus, millest võidavad
