Ametiühingud nõustusid miinimumpalga tõusuga 430 euroni
„Kuigi 2017. aastal jõuame ammu unistatud tasemele, kus alampalk moodustab 41 protsenti keskmisest palgas, üsna lähedale, on see jätkuvalt allpool suhtelist vaesuspiiri, seega me peame jätkama palgasurvet sektorites,“ rääkis ametiühingute keskliidu juhataja Peep Peterson.
Tema sõnul tegi ametiühingute juhatus rea ettepanekuid, kuidas tagada palgakasvu jätkusuutlikkus tulevikus.
Esiteks tuleks moodustada kolmepoolne valitsuskomisjon, mis käsitleks tööturu sõlmprobleeme. See komisjon koosneks siis ametiühingute keskliidust, tööandjate keskliidust ning kolmas osapool oleks valitsus. Petersoni sõnul on neil sellest ka sotsiaaldemokraadist töö- ja tervishoiuministri Jevgeni Ossinovskiga juttu olnud ning Ossinovski olevat idee suhtes toetav. „Selline süsteem toimib väga hästi nii Põhjamaades kui ka mujal,“ lisas ta.
Teiseks tuleks Petersoni sõnul kaaluda erinevate trahvi-, tasu- ja maksumäärade lahtisidumist töötasu alammäärast, et saaks rahulikult rääkida ainult alampalga tõusust. „Alampalga tõus ju tegelikult ei põhjenda näiteks lasteaiamaksu tõusu. Alampalk on alampalk,“ leidis Peterson.
Kolmandaks leiab Peterson, et tuleks parandada riiklikku statistikat alampalga kohta, et erinevad hinnangud miinimumpalga saajate kohta ei erineks nii olulisel määral. „Praegu meil kulus väga palju aega selleks, et üldse aru saada kui palju meil on alampalga saajaid ja kus nad täpselt töötavad. Igaühel oli oma visioon. Erinevaid allikaid kombineerides me kõik oletasime midagi ja saime erinevaid tulemusi,“ selgitas Peterson.
Riiklik lepitaja tegi eelmisel nädalal uue lepitusettepaneku, mille kohaselt moodustab töötasu alammäär 430 eurot 2016. aastal ja 470 eurot 2017. aastal. Tööandjate keskliit teatas selle peale, et pooldab riikliku lepitaja pakkumist. Peterson möönis, et tegelikult oleks ametiühingute keskliit tahtnud kaheaastase lepingu asemel teha ainult üheaastase lepingu ning jätkata läbirääkimistega uuel aastal.
Kuid kuna riikliku lepitaja pakkumine kehtib tervikuna, siis otsusatsid ka ametiühingud, et ei lähe nii-öelda pooliku paketi peale. Petersoni sõnul on neil loodetavasti ka selleks tööturul mõned olulised probleemid ära lahendanud, nagu näiteks töötajate ümberõpe ning seega parem positsioon nõuda 2017. aastal kõrgemat alampalga tõusu.
„Hetkel on meil kaheaastane leping ja selle kahe aasta jooksul peame tegema tõsist tööd, et neid asju ka reaalselt ka ellu viia. Uuesti alampalgast hakkame rääkima 2017. aasta algus,“ märkis ta.
Riikliku lepitaja esimene pakkumine oli tulevaks aastaks 440 eurot ja ületulevaks aastaks 460 eurot. Selle lükkasid tööandjad ja ametiühingud tagasi. Praegu kehtib Eestis riiklik miinimumpalk 390 eurot.
Millal uus alampalga kokkuleppe alla kirjutatakse selgub nädala jooksul.
