„Leiame, et välismaiste tippspetsialistide kaasamine aitab Eestil liikuda taibukama ja tootvama majanduse suunas, mistõttu sellel on positiivne mõju ka siinsete tavatöötajate palkadele,“ ütles  ametiühingute juht Peep Peterson ametiühingute teates.

Ametiühingud juhivad siiski ka tähelepanu, et võimekad talendid on Eestiski olemas – neid tuleks märgata ja nende arengusse piisavalt panustada.

„Ka meie inimesed kõlbaksid tippspetsialistideks ja me vajame, et kogu kohalik tööjõud kunagi samale tasemele areneks,“ märkis Peterson.

„Oli näiteks aeg, kus kõik keerukamad protseduurid lennukihoolduses tehti Skandinaavia võõrtööjõu poolt. Tänaseks on meie oma spetsialistid saanud piisavalt koolitust ja saavad kõigi töödega suurepäraselt hakkama. Tulemuseks on nii tööviljakuse kui lennumehaanikute palgataseme oluline tõus.“

Samas on ametiühingud jätkuvalt vastu tööturu avamisele odavale lihttööjõule. „See ei anna majandusele hetkel midagi juurde, pigem võib see tööviljakuse kasvu isegi pidurdada ja kohalikke palku langetada,“ sõnas Peterson.

„Tuleksime teema juurde tagasi tingimusel, et lihttööjõudu vajavad sektorid sõlmivad enne üleriigilise palgaleppe, mis sätestab ka meetmed tööviljakuse ja palgataseme üldiseks tõusuks.“

Tippspetsialistide sissetoomise vajadust on kinnitanud ka mitmed majandusanalüütikud. Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi ja siseminister Ken-Marti Vaheri algatatud välismaalaste seaduse muudatused lihtsustavad ja kiirendavad oluliselt elamisloa taotlemist töötamiseks tippspetsialistina, ettevõtluseks või õppimiseks. Tingimused lihtsustuvad ka asjaosaliste pereliikmetele. Sissetoodud spetsialistidele tuleb maksta keskmisest kõrgemat palka.