Ametiühingute juht töölepingu seaduse plaanidest: kümnete tuhandete jaoks võib see osutuda lihtsalt orjastavaks

Valitsus on palunud partneritel saata neile septembrikuuks ideed, kuidas kaasajastada töölepingu seadust. Ametiühingute keskliit näeb plaanis nii positiivseid kui ka väga negatiivseid võimalusi. Seni kuuldust häirib neid enim maksimum-miinimumtunni lepingud ning põhjendamata ajutised töölepingud.

Keskliidu esimees Peep Peterson ütleb esmalt, et laiapõhjalise seisukoha kujundavad nad esmaspäeval. Peterson räägib aga järgnevalt enda nimel.

Tema hinnantul on seni pakutud muudatusettepanekutes kolme sorti punkte - väga positiivsed (renditööjõu ja FIE-de allutamine töö- ja tervishoiureeglitele), neutraalseid (iseseisva otsustusõigusega töötajad ja vastutuse jagamine kaugtööl) ja ohtlikud - maksimum-miinimumtunni lepingud, põhjendamata ajutised töölepingud.

„Viimaste puhul nõustume ministriga, et on kohti majanduses, kus selliseid on ehk vaja ja nad on mõistlikud, kuid lubades neid ilma piiranguta kogu turul, halvendame väga paljude tänagi rasketes tingimustes olevate töötegijate olukorda. Tööturg ei ole täna ühesugune igal pool. Igal pool ei ole tööjõupuudus ja igal pool ei tõuse palgad. Minu isiklik eelistus on lubada paindlikke töötingimusi kehtestada kollektiivlepingutega, kus töötajatel on reaalne võimalus asjad korralikult tööandjaga läbi arutada ja muutusi tasakaalustada. Vastasel juhul hindame need muudatused kümnete tuhandete jaoks lihtsalt orjastavateks," ütleb Peterson.

Selgitus

Praeguse korra kohaselt töötab töötaja 40 tundi nädalas, kui ei ole kokku lepitud lühemas tööajas. Miinimum-maksimum töötundidega lepingu all mõeldakse töölepingut, kus töösuhte pooled on kokku leppinud töötundide arvu vahemiku, mille raames töötaja tööd teeb. Näiteks, töötaja töötab iga nädal 25-40 tundi.