Ametiühingute juht: vaatame uuest aastast rakenduvat tulumaksusüsteemi ajutisena, loodame üle minna astmelisele tulumaksule

 (97)

Peep Peterson
Peep PetersonIlmar Saabas

Ametiühingud vaatavad uuest aastast rakenduvat tulumaksusüsteemi ajutisena, sest see on keeruline ning loodame liikuda edasi astmelisele tulumaksule, lausus Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson tänasel Keskerakonna tulumaksukonverentsil.

Petersoni sõnul võidavad uuest aastast rakenduvast süsteemist kõik need, kes teenivad 1200 eurot kuus, enamgi veel, võit on kuni 1776 euro teenijateni. See katab meie tööturust 3/4. „Kolmveerand võidavad, aga sõna kriitikaks saavad need, kes kaotavad 36 eurot,“ ütles Peterson, mööndes, et ka ametiühingute sees on rakenduva süsteemi kohta palju kriitikat. Seda just selle keerukuse tõttu.

„Parem alternatiiv on astmeline tulumaks. See on selgem, arusaadavam ja ei motiveeriks ümbrikupalka maksma,“ lausus Peterson. Samas saab ta aru poliitilisest kompromissist valitud süsteemi rakendamisel.

„Aga ma saan aru ka sellest poliitilisest kompromissist, mis tuli teha, kui üks osapool soovis neid mune veeretada,“ lausus Peterson, viidates selgelt IRLi kunagisele valimisreklaamile. „Munade veeretamise autor hoiab praegu väga madalat profiili, et mitte saada kriitikat selle maksusüsteemi kohta,“ tõdes Peterson.

Petersoni sõnul soovivad ametiühingud koos tööandjatega selgemat ja lihtsamat süsteemi, kuid ei ole kokkuleppele jõudnud, milline see süsteem peaks täpselt olema, kus peaksid olema maksumäära astmed.
„Aga ma loodan, et 3-4-5 aasta päras saab meil olema maksusüsteem, mis on inimestele lihtsamini mõistetav ja arusaadavam,“ lausus Peterson.

Seotud lood:

„Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine oli hädavajalik poliitiline kompromiss, kuid praeguse libiseva süsteemini jõudmine ei tee meid rõõmsaks. Soovime edasi liikuda astmelisele tulumaksule,“ rääkis Peterson.
Ametiühingute juhi sõnul on oluline töötada edasi ka mediaanpalga ning alampalgaga, et loodav tulu jõuaks ühtlasemalt kõikide inimesteni.

Peame hoidma kiiret palgakasvu
Peterson sõnas, et tuleb hoida kiiret palgakasvu. Euroopa Liiduga ühinemise hääletusel hääletasid inimesed poolt, lootes Euroopa riikide heaolu ning elatustaset. Selleks, et jõuda Euroopa Liidu keskmiseni, peame me Petersoni sõnul 20 aastat hoidma aastas keskmiselt 6-protsendilist palgatõusu.

Loe veel

Suured on ka sissetulekute erinevused riigi sees. "On suur mure, et palgastatistikat vaadates on vahe Harjumaa 1350 euro ning Saaremaa 800 euro vahel kolossaalne. On raske uskuda, et see on üks Eesti Vabariik," ütles Peterson. Olukorda saab tema sõnul parandada nii, et aidata piirkonnas tekitada käivet, millele väikeettevõtted saavad oma tegevuse üles ehitada.

Alampalk tõuseb järgmisel aastal 500 euroni kuus, mis tähendab selle aastaga võrreldes 30-eurost tõusu. „Kas 30 eurot on piisav tuleval aastal, ma ei ole kindel,“ lausus Peterson ning avaldas lootust, et aasta pärast lubavad rahanumbrid suuremat tõusu.

Eesti alampalk on Ida- Euroopa riikide seas teisel kohal. Sloveenia tõstis miinimumpalga 700 euroni kuus ning ametiühingute andmetel liigutakse 800 euro suunas. Peterson tõdes, et me ei jõua küll niipea 1000-eurose miinimumpalgani, kuid peame selle poole püüdlema.

Raha, mis inimeste kätte jõuab, tekitab Petersoni sõnul siseturul majanduslikku elavnemist ning sellest võidavad ka ettevõtjad.

Petersoni sõnul on sisetarbimisel oluline roll ja me ei tohiks seda alavääristada ning väita, et see ei ole oluline.

Ta möönis, et alampalga tõus survestab eksportivaid ettevõtteid, kuid me peame julgustama ettevõtjaid edasi liikuma. Kui survet ei ole, ei ole ka põhjust edasi minekuks. „Me ei saa jääda sellesse olukorda, et on hästi, kui pakume töökohti, kus tulu jääb alla 500 euro,“ rääkis Peterson.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare