Enne tehingut kuulus Eesti Gaasist ja Võrguhaldusest 37,03% venelaste Gazpromile, 33,6% E.ON-ile, 17,72% Fortumile, 10% Itera Latvijale ning 1,6% teistele osapooltele. Eesti Gaas ja AS Võrguhaldus olid Gazpromi ja E.ON kontrolli all.

Tehingu järgselt jääb Fortumile 51,38%. Ülejäänud kolme osapoole osalused jäävad endisteks. Nüüd on kontroll Gazpromile lisaks ka Fortumil.

Nõukogus hakkab olema 11 liiget - 4 Gazpromist, 5 Fortumist, 1 Itera Latvijast (10% kõigist häältest). Ühe liikme saavad nõukogusse ka ülejäänud osanikud. Tema osakaaluks on 1,6%.

Täit otsustusõigust Fortum siiski ei saa. Otsuste poolt peab olema 75% nõukogu liikmetest. Nii Gazprom kui ka Fortum saavad blokeerida strateegiliste otsuste vastuvõtmist.

Euroopa Komisjon otsustas, et selline tehing ei osutu siseturule kahjulikuks ning andis sellele rohelise tule.

E.ON soovis juba pikemat aega oma osalust Eesti Gaasis müüa. Seda pakuti väidetavalt ka Eesti taustaga ärimeestele. Fortum aga kasutas viimasel hetkel ära oma väikeaktsionäri ostueesõigust. Fortum on ise muide varem näidanud välja soovi oma osalus Eesti Gaasis maha müüa.

Vastavalt Euroopa Parlamendi direktiivile ja Eesti seadustele valmistub Fortum võrguhalduri divesteerimiseks.