Nõukogude süsteemi survel muutus ametnik sageli käsku täitvaks normide ja vormide järgijaks, kes sooritas automaatselt üksnes oma tööülesandeid ega olnud eriti huvitatud nende seosest tervikuga. Ametnikuga suhtlev klient sattus seetõttu tihti absurdsetesse olukordadesse ja takerdus paberilabürindi keerdkäikudesse.

Kaks aastat tagasi Riigikantselei juurde asutatud Eesti Haldusjuhtimise Instituut (EHI) püüab muuta ametnike hoiakuid ja tööiseloomu. EHI on Eesti koolitusturul ainuke, kes pakub koolitust riigi- ja valitsusasutuste ning kohalike omavalitsuste töötajatele.

Ametnik kui teenindaja

EHI peab ideaalseks ametnikuks töötajat, kes näeb riiki kui terviklikku süsteemi ja mõistab ühtlasi oma tegevuse tähendust terviku osana. Samuti tahab EHI parandada riigiametnike oskust inimestega suhelda. Muutuma peaksid hoiakud ja mõtteviis. Riigiametnike roll peab lähenema mistahes teenindava sfääri töötaja omale. Teisalt, et riigiametisse oleks võimalik valida tipptasemel spetsialiste, tuleb siin töötamine palga ja muude tingimuste läbi muuta prestiizhseks.

EHI-s antav koolitus on suures osas spetsialiseeritud vastavalt sihtgruppidele: valitsusasutuste eri taseme ametnikud ja omavalitsusüksuste juhid ja ametnikud. Nende kõrval toimuvad seminarid, mis on suunatud kõigile ametnikele. Näiteks seminarid, mis käsitlevad avaliku halduse reformi ja avaliku teenistuse seadust Eestis jne. Kõigile ametnikele muutub järjest olulisemaks keelte ja erinevate arvutiprogrammide kasutamise oskus. EHI-l on oma keelekeskus ja heal tasemel arvutiõpe.

Praegu tunnetatakse teravalt vajadust riigiametnike ühtse koolituspoliitika järele. Olulisimaks on anda kõigile ametnikele põhiteadmised riigi kui institutsiooni ja selle funktsioonide kohta, samuti valitsusasutuste ja omavalitsusüksuste struktuuri ja omavaheliste seoste kohta. Märksõna oleks nägemus tervikust. Konkreetsed oskused peaksid vastama iga organisatsiooni vajadustele, sest riigiametnike töö erinevates asutustes ja asutuste erinevatel tasanditel on küllaltki erinev.

Avatud mõtlemine

Teine märksõna, millest lähtutakse koolitussuundade kujundamisel, on avatud ühiskond. Raskemaid barjääre, mis EHI-l tuleb ületada, ongi ametnike kohanemine avatud ühiskonnaga. Avatud ühiskonda tuleb siin mõista kahes tähenduses. Esiteks ühiskond, kus toimib avatud kommunikatsioon ja koostöö ühiskonna erinevate institutsioonide vahel ning teiseks, kus ühiskond tervikuna on avatud Euroopa suunas.

Siin ongi sõlmpunktiks küsimus hoiakute ja mõtteviisi muutmisest. ühelt poolt tegelevad sellega personalitöö alased kursused, kus käsitletakse suhteid kollektiivis, organisatsiooni suhteid avalikkusega jne. Teiselt poolt muudavad mõtteviisi kindlasti eurokoolituse seminarid, kus käsitletakse Euroopa Liitu integreerumisega seonduvat. EHI-s loodi sel kevadel eurokoolituse õppetool.

Koolitus ühtlustab

Lisaks eurokoolituse üritustele toimuvad EHI-s muudki rahvusvahelised seminarid. Instituudil on pidevad koostöösidemed Euroopa riikide analoogsete uurimis- ja koolituskeskustega, sealhulgas Maastrichtis asuva Euroopa Haldusjuhtimise Instituudiga. üks põnevamaid rahvusvahelisi üritusi sel kevadel oli näiteks konverents elukorralduse detsentraliseerimisest suurlinnades. Konverentsil pidasid loenguid spetsialistid Skandinaaviamaade ja Balti riikide linnade valitsustest.

EHI, nagu meie äsja iseseisvunud riik on muutuv ja arenev süsteem. õpetades teisi õpitakse ka ise, mõnikord katse ja eksituse meetodil.

Riik peaks olema korrastatud mudel. Meie ühiskond on veel staadiumis, kus toimub võitlus erinevate kontseptsioonide ja tulevikunägemuste vahel. Koolitus peaks aitama kaasa ühtse, korrastatud mudeli tekkimisele. Peale selle võimaldab koolitus igapäevasest tegelikkusest kõrvale astuda, seda analüüsida ja võrrelda tulevikunägemusega. Selline kõrvalpilk loodetavasti aitab "pildi sisse" tagasi minnes paremini mõista oma igapäevatöö tähendust.

AIME HANSEN