Eesti sai eelmisel nädalal taas ühe musta märgi külge – Euroopa keskkonnaagentuuri statistika ütleb, et eestimaalaste ostetud uued autod võtavad euroliidus kõige rohkem kütust. Samal ajal ootab meid lähiaastatel oluline kütuseaktsiisi tõus, mis paneb kõiki mõtlema, kuidas kallima kütuse tingimustes hakkama saada. Ärileht uuris Amservi juhilt Rene Varekilt, milline on pilt automüüja pilgu läbi.
Teeme alustuseks selgeks, kas eestlased on keskmisest kirglikum autorahvas, nagu öeldakse.
Eestis on mitut tüüpi tarbijakäitumist. On inimesi, kelle jaoks auto on tähtsam kui eluase, nad investeerivad autosse suuremaid summasid kui oma elamisse, haridusse või tervisesse. Aga selle tüübi osakaal on vähenenud ja Eesti keskmine autoostja on pigem siiski pragmaatik. Viimaste aastate trend on see, et energiasäästlikkus ja ratsionaalsus on muutunud suuremaks mõjutajaks kui emotsioonid. Kui vaatame autosid, mis meie teedel sõidavad, on pilt suuresti muutunud – ökonoomseid keskklassi autosid on aina rohkem. See tuleb ühest väga lihtsast faktist – automüüjate kõige olulisem klient on avalik sektor. Eesti keskmise uue auto näo kujundab riik oma soovide ja hangete tingimustega ja need on muutunud aastatega säästlikumaks. Üks osa sellest kirest on muidugi seotud firmaautodega. Ettevõtete autopargid on üldjuhul firmajuhi või selle inimese nägu, kes ettevõttes autode üle otsustab. Eks see kirglikkus väljendubki otsustajate kaudu selles, milliste autodega ettevõtte töötajad sõidavad ning kas ja kui palju on säästule rõhutud. Muidugi jäävad tänaval silma eelkõige edevad, luksuslikumad autod ja nende kontsentratsioon võib tunduda kõrge. Aga tegelikult on Eesti autopargi vanus 12 aasta ringis. See on kõrge vanus. Nii et seda edevust meil nii palju polegi. Uue auto ostja oskab pigem hinnata auto tarbimisväärtusi ja jätab emotsioonid tagaplaanile. Kasutatud autode ostjate puhul on kindlasti kirge ja emotsioone rohkem.
