Mertsina nentis, et Venemaa on keeruline ja ebakindel riik, kuid kohalik saatkond ning valitsus peaksid pingutama, et ettevõtjatele Venemaa suunal võimalusi avada.

„Ma ei arva, et peaksime ukse kinni panema ja ütlema, et see riik on halb ning meie ei arenda nendega kaubandussuhteid. Nii suur riik nagu Venemaa oleks meie ettevõtjatele hea partner. Täna on nad kukkunud meie ekspordipartnerite esikümnest välja," ütles Mertsina.

Venemaa-suunaliste sanktsioonide mõju Eesti majanudele ei ole tema sõnul olnud kuigi suur. Enam on pihta saanud põllumajandus.

Väliskeskkonnast üldiselt rääkides ütles Mertsina, et järgmine aasta peaks tulema veidi parem kui viimased aastad. Rootsi kasv aeglustub, Venemaa taastub, kuid rubla jääb endiselt nõrgaks. Suurbritannia majanduskasv tuleb aeglasem ja seal on edasine risk suur.

„Erasektori tarbimine on seal veel hea, aga lähiaastatel võib see muutuda. Ettevõtjad lükkavad juba täna investeeringuid edasi," selgitas ta.

Analüütiku meelest on tänased suurimad riskid seotud populistike liikumistega. Neid toidab see, et reaalpalga kasv ei ole tegelikult ei USAs ega Lääne-Euroopas paljude inimesteni jõudnud. Kasv on olnud teatud valdkondades. Pikka aega on kestnud kokkuhoiupoliitika, on olnud nõrk majanduskasv ning lisaks veel pagulaskriis. Muret tekitavad eesolevad valimised suurtes ja olulistes riikides.

Eesti lähiaeg

Tõnu Mertsina sõnul on Eesti tööturg väga paindlik. Täna on meil tööjõu nappus. Pideva ja kiire palgakasvu tingimustes ei ole Eestis toimunud suuri koondamisi. Samas on ettevõtete seis keeruline, sest tööjõukulude kasv on pidurdanud investeeringute tegemist.

„Osad ettevõtted on investeeringud edasi lükanud. Ennustan, et nominaalpalga kasv jätkub, aga reaalpalgakasv aeglustub. Tarbimine väheneb. Ettevõtetele on aga hea uudis see, et sisendite hinnad alanevad ja see peaks tooma leevendust tööjõukulude kasvule. Ka välisnõudlus peaks veidi kasvama. Oluline on rõhutada ka seda, et intressimäärad jäävad veel pikaks ajaks madalaks."