Palgataset kergitavad tema sõnul ka riigipoolsed meetmed: miinimumpalkade kasv ja kõrgemad töötasud avalikus sektoris. „Sotsiaaltoetuste kasv annab tarbimisse täiendava panuse,“ märkis ta.

Eelmisel aastal toimunud palgakasvu aeglustumine oli Elmiku sõnul ootuspärane. Palga kasvu pärssisid ettevõtete tagasihoidlikud majandustulemused. Eelmise aasta esimese üheksa kuu jooksul vähenesid ettevõtete käive ja kogukulud aasta varasemaga võrreldes 1% võrra.
Kogukasum jäi eelmise aasta tasemele. Samal ajal palgakulud kasvasid 8%. „Selline areng ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik,“ kinnitas Elmik.

Osaliselt oli palgakasvu aeglustumise taga tema sõnul ilmselt ka töötajate registreerimise kohustuse sisseviimine, mis lisas teisel poolaastal palgastatistikasse eelkõige madalama töötasuga inimesi.

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk eelmise aasta neljandas kvartalis aasta varasemaga võrreldes 5,3 protsenti 1039 euroni. Eelmisel aastal ületas keskmine brutokuupalk 1000 euro piiri teises ja neljandas kvartalis.