Analüütik: kaks kolmandata ei jää, kas Brexiti ja Trumpi järel kordub muster Prantsusmaal?

 (19)

Rokas Grajauskas
Rokas GrajauskasFoto: Priit Simson

Investorid ootavad juba järgmist suurt pauku. Vanarahvas teadis, et kaks ilma kolmandata ei jää ja juba on ära leierdamiseni korratud, et kaks pauku – Brexit ja Trump – on käinud. Nüüd on investorite pilgud suunatud Prantsusmaale.

Täpsemalt sealsetele peatsetele presidendivalimistele ja arvamusele, et Marine Le Pen võib võita. Tõsi, küsitlused näitavad endiselt, et järgmiseks Prantsuse presidendiks peaks saama kas sõltumatu kandidaat Emmanuel Macron või vabariiklane François Fillon.

Samal ajal mäletavad kõik, et küsitlused näitasid ka Remain kampaania ja Hillary Clintoni võitu. Kuigi nende kolme sündmuse vahel mingit põhjuslikku seost ei ole, on trend siiski visandatud. Meedias nn parketikõlbmatu inimese või mõttelaadi toetajad kipuvad küsitlustes oma arvamust varjama või ootuspärasemaks sõnastama.

Seotud lood:

Järelikult – ja see on nüüd loomulikult spekulatsioon – on olemas märkimisväärne oht, et presidendivalimised võidab paremäärmusliku partei Front National kandidaat Marine Le Pen. Ta on ähvardanud, et tema võidu korral lahkub Prantsusmaa Euroopa Liidust ja euroalalt.

Loe veel

Mida see kaasa tooks? Esialgu suurt midagi, sest lahkumised tuleb panna referendumile ja seal võib rahvas asja kainemalt võtta. Finantsturgudel oleks samas oodata kiiret reaktsiooni koos riskivalmiduse laiaulatusliku vähenemisega. Suurema löögi alla satuksid muidugi euroala tundlikumad ääremaad, samas kui nö turvasadamad, nagu Saksa riigivõlakirjad, tõuseksid hinda.

Lühiajalisele turureaktsioonile mõeldes võib siiski eeldada, et Euroopa Keskpank (EKP) kasutab vajadusel negatiivsete turuliikumiste mahendamiseks nö verbaalse interventsiooni kõrval kvantitatiivsete leevendusmeetmete võimalusi (võlakirjade ostuprogramm), keskendudes seejuures euroala tundlikumatele ääremaadele.

Tegelik mõju sõltub paljuski EKP sõnumi tugevusest ning lubatavate meetmete ulatusest ja sisust. Paratamatu on aga see, et mullistused jõuaksid ka meieni.

Prantsusmaa valitsuse võlakirjad ja euro on endiselt surve all, sest olenemata arvamusküsitluste hetkeseisust, on siiski olemas võimalus pikaks ja keeruliseks Frexitiks.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare