Analüütik: Läti uued maksuerisused võivad hoopis kahju tuua
Eesti peab pidevalt jälgima, mida Läti oma maksusüsteemiga teeb, kuid hetkel pole neilt küll suurt midagi üle võtta, leidis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarenguosakonna analüütik Karel Lember.
Läti seimis on neil päevil arutlusel eelnõu, mis tagaks alustavatele mikroettevõtetele soodsama maksukeskkonna. Kui uus seadus jõustub, siis langetataks kuni 7000 eurose aastakäibega firmadel maks 5 protsendini. 7000,01 – 100 000 eurose käibega firmadele kehtiks sama määr esimesel kolmel tegevusaastal ning neljandal tegevusaastal tõuseks see 8 protsendini.
„Seimis arutlusel oleva eelnõu järgi kehtiks 5-protsendiline maksumäär ettevõttele, mille käive on alla 600 euro kuus. Antud käibe pealt on küllaltki raske katta nii ühe inimese palgakulusid kui ka muid kulusid. Seega tõenäoliselt jätkusuutlikule ettevõtlusele antud meetmest eriti abi ei ole,“ kommenteeris Lember Ärilehele.
„Läti maksusüsteemi muutused soosivad vaid väga kitsast ettevõtete ringi, kuna käibe piirang tuleb vastu juba 100 000 euro juures ning 37 valdkonda on üldse välistatud,“ lisas ta.
Lemberi sõnul on Lätis tänavu oluliselt suurenenud ettevõtete likvideerimine, mis viitab asjaolule, et kauem tegutsenud ettevõte pannakse kinni ning luuakse kohe uus, et hakata kasutama maksusoodustusi. „Seega võib öelda, et konkurentsiolukord on muutunud Lätis pigem ebaõiglasemaks. Kui nüüd lisandub käibemaksule ka sotsiaalmaksu miinimumkohustus, siis väheneb ettevõtte soodustus veelgi,“ jätkas ta.
Seega võiks antud maksuskeem Lemberi hinnangul meelitada Lätti vaid neid Eesti väikeettevõtteid, kelle peamine turg on Lätis ning kes maksavad Eesti keskmisest väiksemat palka.
„Kokkuvõttes võib öelda, et antud meetmel on suurem positiivne mõju kõrge tööpuuduse tingimustes, kui on vaja motiveerida inimesi raskes seisus iseendale tööandjaks hakkama. Praegu madala tööpuuduse tingimustes see Eesti ettevõtteid ega üksikisikuid pigem ei meelita,“ leidis ta.
Maksuerisustega võib näppu lõigata
Lemberi sõnul ei ole Eestis praegu väikeettevõtetele otseseid erisusi plaanitud. Pigem on lähenetud ettevõtluskeskkonna parandamisele holistiliselt nagu üldine halduskoormuse vähendamine läbi e-majandusaasta aruannete või 0-bürokraatia programmi. Lisaks on praegu kaalumisel käibemaksu kohuslase piirmäära tõstmine 16 000 euro pealt 25 000 euro peale, mis otseselt puudutab mikro- ja väikeettevõtteid.
Läti mikroettevõtete maksukskeem võib pikemas perspektiivis hakata Lemberi hinnangul ettevõtluse arengule negatiivselt mõjuma, kuna viie töötaja ja 100 000-eurose käibe juures tõusevad maksud oluliselt ning ettevõttel kaob ära motivatsioon kasvamiseks, mistõttu on oht, et paljud ettevõtted jäävad sinna piiri taha kinni.
„Lisaks ei ole võimalik ettevõttes palka tõsta kuna 720-eurose kuupalga ületamisel kaovad koheselt ka maksusoodustused. Seetõttu tuleks olla igasuguste maksuerisuste loomisel väga ettevaatlik,“ jätkas ta.
Ühe mõttena tasuks Lemberi arvates Eestis kindlasti kaaluda sotisaalmaksu miinimummäära paindlikumaks muutmist, et oleks lihtsam võtta tööle inimesi osaajaga. Mikroettevõtete puhul ei pruugi alati olla võimalik täiskohaga inimest tööl hoida.
Läti ja Leedu majandus kasvab, sest neil on rohkem töötuid
Eesti majanduskasv on jõudnud nullile küllaltki lähedale. Tänavu kolmandas kvartalis ulatus majanduskasv aastases võrdluses vaid 0,5 protsendini. Seda on kordades vähem kui Lätis-Leedus ning ka näiteks Poolas.
Lember tõdes, et tänavu on Eesti majanduskasv olnud tagasihoidlikum kui naabritel. „Samas praeguses situatsioonis ei pruugi maksusüsteemi muutmine kiiret positiivset efekti anda. Kui tavaliselt kasutatakse tööjõumaksude vähendamist hõive suurendamiseks, siis Eestis on praegu hõive pea majandusbuumi tipu tasemel ning hõive kasvatamine ei ole hetkel teemaks,“ leidis ta.
Lätil ja Leedul on Lemberi hinnangul lihtne majanduskasvu näidata juba selle arvelt, et nad suurendavad hõivet, kuna neil on praegu veel tööpuudus tunduvalt suurem kui Eestis. „Meil on pigem küsimuseks, et kuidas töötajad efektiivsemalt tööle panna, ülemaailmsetes väärtusahelates ülespoole liikuda ja ettevõtete konkurentsivõimet kasvatada,“ jätkas ta.
Lember rõhutas samas, et ministeerium jälgib Lätis toimuvat väga tähelepanelikult, kuna tegu on siiski otsese regioonisisese konkurendiga. „Samas Läti senine tegevus ei ole veel muretsemiseks põhjust andnud. Läti niinimetatud maksuime toimimist oleme samuti kõrvalt jälginud, sest kui naabritel peaks mõni hea idee tulema, siis miks mitte ka ise seda kasutada,“ lisas ta.
