Samuti peaks see leevendama kvalifitseeritud tööjõupuuduse probleemi. Renoveerimistööd aga suure tõenäosusega jätkuvad, kuna tegu on pikaajalise riikliku prioriteediga, vahendas Kredex.

Vassilkova sõnul on järgneva paari aasta jooksul ehitussektoris väljavaated pigem positiivsed.

„Suuremahulised avaliku sektori investeeringud on keerulisematel aegadel aidanud tasandada ebamäärasust välisturgudel, turgutanud sisenõudlust ja soodustanud uute töökohtade loomist ning hea meel on näha, et üle pika aja on hakanud taastuma erasektori tellimused," sõnas Vassilkova.

"Märgata on uuselamu- kui ka hooneehitust. Kriisi ajal soiku jäänud arenduste ja ehitustega on hakatud edasi minema. Samuti on Tallinnas tekkinud nõudlus uute A-klassi kontoripindade järele ning aktiviseerunud on välismaised kinnisvaraarendajad.“

Suurimaks ohuks erasektori investeeringute kasvule on analüütiku hinnangul väljastpoolt tulevad probleemid.

„Avaliku sektori investeeringud aitavad küll keerulisematel aegadel tasandada sise- ja välistasakaalu, kuid nad pole pikaajaline ega jätkusuutlik Eesti majanduse kasvumootor. Kui välisturgudel ning meie peamistel kaubanduspartneritel kasv ei taastu, kandub see üle meie siseturule ning erasektori tarbimisvõimekusele. Investeeringuid hakatakse edasi lükkama ning ehitustegevus pidurdub,” rääkis Vassilkova.

Põhja- ja Baltimaade ehitusturuarengud ning majanduste väljavaated on Vassiklova sõnul võrreldes muu Euroopaga üsna head. Kõige suuremat kasvu on oodata Läti ja Leedu ehitusturgudel.

"Põhjamaadest leiavad kõige positiivsemad ehitusturu arengud aset Norras. Kuigi Rootsi uuselamuehitus turg on tänavu languses, on üldised ehitusturu väljavaated stabiilsed. Optimismi sisestavad ka Rootsi teise kvartali oodatust tugevamad majanduskasvu numbrid. Kõige haavatavam Põhjamaade majandustest on Soome ning seal oodatakse tänavu ehitusmahtude langust,“ ütles Vassilkova.