Analüütik suurinvesteeringust: toorainet väärindades on võimalik puitu sisse tuua ka kõrgema hinnaga
Eesti on jõudnud arengufaasi, kus tuleb üha rohkem langetada valikuid selle põhjal, mis ettevõtlusharud lubavad piiratud ressursside juures kõige kõrgemat sissetulekute taset ja on ühtlasi keskkonnale vähem koormav. Kõigega tegeleda ei ole piiratud ressursside juures lihtsalt võimalik, seega edukad majandused puutuvad heaolu kasvatamisel kokku pidevalt tegevuse optimeerimise, arendustöö ja rahvusvahelise konkurentsi arendamisega, kommenteeris täna tutvustatud miljardi eurost võimalikku tööstusinvesteeringut Nordea Eesti analüütik Tõnu Palm.
Lisandväärtuse ahelas kõrgemale liikumine on sissetulekute kasvuks hädavajalik. Lihtsalt palgi väljaviimine ei ole ressursside optimaalne kasutamine. Mööbli tootmine võimaldab aga näiteks toorainet väärindada ning teenida potentsiaalselt maksimaalset lisa brändi arvelt. Näiteks oma tuntud headuses on Itaalia disain, mis võimaldab ka kõrgete sissetulekute juures tooteid eksportida.
Seega on ühtede vähem efektiivsete valdkondade tagasitõmbumine ja teiste uute lisandumine loogiline osa Euroopa majanduste konvergentsist. Kõrgem võimalik makstav hind on üks tegur, mis aitab selekteerida võitjad kaotajatest. Majanduse struktuur võiks seega ideaalis liikuda rohkem Põhjamaade ja muude teadmismahukate majanduste suunas, mis on keskkonna suhtes võimalikult sõbralikud ja vähem ressursimahukad. Toorainet on mõistlik maksimaalselt väärindada, et olla võimeline ka toorainet turutingimustel importima.
Toorme import ja selle stabiilsuse tagamine kujunevad kahtlemata kasvavate mahtude juures oluliseks teguriks. Kui õnnestub toorainet rohkem väärindada, siis on võimalik ka maksta kõrgemat impordihinda.
Madalama lisandväärtusega tootmise puhul jäävad piiravaks teguriks tooraine transpordikulud.
Puit on kahtlemata kõigest üks tooraine muude konkureerivate ressursside kõrval. Erinevad energiaallikad on omavahel üha rohkem integreeritud. Toornafta hinnad ja elekter on energia kompleksis kahtlemata olulised tegurid ja suunanäitajad. Seega maailmaturu tooraine hindade kasvuga kaasneb paratamatult surve ka puiduhindadele. Globaalmajanduse kasvufaasis ja majanduskriisi järelmõjude tagasitõmbumisel on energiahindade puhul pikemaajaline suundumus taaskord täna valdavalt kallinemise suunas.
