Analüütikud: ekspordi ebaühtlane kasv jätkub
Aprillikuine ekspordi kasv oli laiaulatuslik ning valdav osa kaubagruppe näitas väga head kasvu, ütles SEB panga majandusanalüütik Ruta Arumäe, vahendas BNS.
"Kütuste eksport on peamine, mis koguekspordi mahtu tagasi hoiab, kuna kütuste eksport kahanes 42 protsenti," ütles Arumäe BNS-ile. "Teine haru, mille eksport kahaneb, on metallid ja metallitooted. Ülejäänud sektorites ulatusid kasvud valdavalt üle 10 protsendi."
Ilma volatiilsete kütuste ja masinateta kasvas eksport Arumäe sõnul 16 protsenti. Veidi aitas sellele kaasa ka asjaolu, et aprillis oli eelmise aasta võrdlusbaas ka veidi nõrgem kui märtsis.
"Aprillis tegi ekspordi kasv tasa kahe eelmise kuu languse ja tõusis kuus protsenti. Ekspordimahud kõiguvad keskmisena sama taseme ümber, mis eelmisel aastal," ütles Arumäe. "Viimase kolme kuu keskmine kasv on nulli vajunud," lisas ta.
Aasta teises pooles on Arumäe sõnul oht, et kasvud võivad vajuda kergelt negatiivseks, kui praegustelt tasemetelt ülespoole liikumist ei toimu. "Kuigi eksportturgude osas enam otseselt edasist halvenemist ees ootamas ei paista, vaid lähiajaks näitavad indikaatorid, et püsib üsna sama olukord edasi. Aga positiivsete kasvude jätkumine aasta teises pooles eeldaks olukorra paranemist eksportturgudel," ütles Arumäe.
"Nagu kinnitasid esimese kvartali majanduskasvu numbrid, on Eesti eksport euroala majanduslanguse taustal suutnud kasvatada turuosa. Esimeses kvartalis ulatus Eesti koguekspordi aastakasvutempo kuue protsendini, samas kui euroala riikide ekspordimahud näitasid vaid nulli lähedast kerget kasvu või siis langust," ütles Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm BNS-ile.
Palmi sõnul Eesti ekspordi ebaühtlane kasv jätkub ning riskid on allapoole. "Aasta lõpu poole peaks maailma majanduse elavnemine üldist konjunktuuri ja investeerimisnõudlust taaskord toetama hakkama," ütles ta.
Võrdluses teenuste ekspordiga on käesoleval aastal Palmi sõnul kiiremini suutnud kasvada kaubaeksport. Kaubaekspordi suurenemist võrreldes eelmise aasta aprilliga mõjutas statistikaameti andmetel kõige rohkem masinate ja seadmete (aastane kasv 13 protsenti) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete väljaveo suurenemine (aastane kasv 56 protsenti).
Lisaks eelnimetatud harudele on käesoleva aasta lõikes näidanud Palmi sõnul head kasvu puit ja puidutoodete eksport (jaanuar-aprill keskmine aastane kasv 17 protsenti) ning põllumajandussaaduste eksport (aastane kasv umbes 20). Kasvanud masinate ja seadmete ning tooraine import viitab sellele, et aktiivsus ekspordi suunal järgmisel kuul tõenäoliselt püsib, märkis Palm.
"Maailmaturu nõrkuse lakmuseks olev toormehindade surutis ning alanenud energianõudlus viitab sellele, et aeglustumine ei ole kaugeltki veel möödas ja üllatused on pigem allapoole," prognoosis Palm.
"Kuivõrd Eesti igakuised ekspordi- ja impordimahud on suhteliselt volatiilsed ja sõltuvad väga suurel määral mõnekümne suurema eksportööri lepingutest, siis kümnest protsendist väiksemaks jäävad ühekuised kõikumised pole ei ootuspärased ega ka üllatavad," ütles LHV panga majandusekspert Heido Vitsur BNS-ile.
"Lähiaja arengute hindamisel peame aga arvestama sellega, et kuigi kohati on tunda optimismi kasvu, on eurotsoon endiselt retsessioonis, mille all kannatab ka terve maailma majanduskasv," märkis Vitsur.
Statistikaameti teatel kasvas 2013. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga kaupade eksport jooksevhindades kuus protsenti ja import kaheksa protsenti. Aprillis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,08 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,21 miljardi euro eest.
