Analüütikud kahtlevad Eesti võimes euroga liituda

Nii Hansapank kui ka SEB ennustavad, et Eestil jääb plaanitud ajal euroga liitumata, sest ei suudeta täita Maastrichti lepingu inflatsioonitingimust.

Ehk siis Eesti 12 kuu keskmine tarbijahinnaindeksi tõus jääb kõrgemaks kui kolme madalaima inflatsiooniga Euroopa Liidu liikmesriigi keskmine pluss 1,5%.

?Enne lahingu lõppu ei tohi püssi põõsasse visata,? ütleb rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik. Riik ei ole tema sõnul muutnud kava liituda euroga 1. jaanuaril 2007 ega plaani seda ka lähiajal muuta.

Aasta algul lükkas aktsiisitõus inflatsiooni 4% kanti, mis on Maastrichti tingimusest märksa kõrgem. Tase on aasta vältel suuresti samaks jäänud, kuid aktsiisihüppe mõju on asendunud naftahinna kerkimise ilmingutega.

Sääliku hinnangul hakkab tarbijahinnaindeksi tõusu tosina kuu keskmine aga lähitulevikus tasapisi alanema ? ei tule analoogseid hinnakerkimisi, kaob ka elektrihinna tõstmise mõju. Lisaks viitab ta, et teistes EL-i riikides, kus Eestis asetleidnute sarnaseid administratiivseid hinnatõuse pole toimunud, inflatsioon alles kogub naftahinna tõusust toidetud tuure. Näiteks Saksamaa, kus inflatsioon kerkis ühe kuuga 1,9 protsendilt 2,6 protsendile. Samasugune areng toimub tema sõnul teisteski Euroopa riikides.

Usaldusväärsus kõigub

Sääliku arvates oleks vale hoopis teatamine, et eurole üleminek lükkub edasi. Iseäranis siis, kui lõpuks Maastrichti kriteerium siiski täidetakse: ?Meie usaldusväärsusest ei jääks suurt midagi järele.?

Hansapanga makroanalüütiku Maris Lauri hinnangul ei ole Eesti riigil praegu ka erilisi võimalusi inflatsiooni pidurdada. Ta toob välja naftahinna tõusu kompenseerimise ettevõtjatele, samuti kaupadel olevate maksude alandamise. Aktsiisimakse siinmail allapoole tuua ei saa, sest need jäävad praegu niigi Euroopa nõuetest maha. Küll aga annaks käibemaksu langetada. Lauri meelest oleks 1-2-protsendilisel maksukärpel vaid lühiajaline mõju: ?Vahe läheks kaupmeeste taskusse.?

?Kreeka tegemist plaanis ei ole,? kinnitab Säälik viitega hellenite kodumaale, mis just käibemaksu alandamisega inflatsiooni vajalikul ajal alla surus. ?Sellised aktsioonid ei jääks ka tõenäoliselt ajutiseks.? Näidetena, mida varem tehtud, toob ta välja kevadel õhus hõljunud kütuseaktsiisi tõstmise mõtte kalevi alla panemise ning Kredexi laenutagatiste ülemmäära alandamise ja garantiide sihtgrupi piiramise. Samuti ka viimaste aastate tasakaalulistena kavandatud, kuid ülejääki sattunud riigieelarved.

Inflatsioonitingimusest pea võimatu mööda hiilida

?? Mitmed inimesed väidavad, et Eestil oleks ka inflatsioonikriteeriumi täitmata võimalik euroga plaanitud ajal liituda. Vaja olevat vaid poliitilist otsust ? ei vasta ju enamiku praeguste euroala riikide inflatsioon või ka riigieelarve puudujääk Eestile liitumisel esitatavatele tingimustele.

?? Brüsseli koridorides valitseva arvamuse järgi ei ole see sugugi nii lihtne. Euro juba kasutusele võtnud riikidele kehtivad nõuded paneb paika stabiilsuse ja kasvu pakt, mille muutmine on riigijuhtide tasandil üpris lihtne (kui otsustega kaasnevad lõputud nääklused välja arvata).

Uued kandidaadid peavad vastama Maastrichtis sõlmitud riikidevahelise lepingu tingimustele. Näiteks riigivõla kriteerium on suhteliselt laialt tõlgendatav, inflatsiooni oma aga vägagi konkreetne. Sellest mööda pääsemiseks peaks eurokraatide väitel muutma Maastrichti lepingut. Riikidevahelise leppe muutmine pole aga teps mitte lihtne ? muudatuse peaks ratifitseerima kõik lepinguga liitunud riigid.

?? ?Vähemalt Iirimaal tuleks korraldada rahvahääletus, seda nõuab nende põhiseadus,? tõdeb Eesti valitsuse Euroopa Liidu asjade direktor Gert Antsu.