Analüütikud: majanduskasvu prognoosi tuleb alandada

Eesti teise kvartali majanduskasv jäi oodatust nõrgemaks ning kommertspankade analüütikute hinnangul tuleb ilmselt allapoole korrigeerida ka sisemajanduse koguprodukti (SKP) tänavuse aastakasvu prognoosi.

SEB mais avaldatud prognoosis märkis pank, et ootab Eestis tänavu 3,3 protsendist majanduskasvu.

"Teises kvartalis seisis majanduse kogutoodangu maht praktiliselt paigal. Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas majandus 0,1 protsenti. Aastakasvu viis see 1,3 protsendi peale," ütles SEB Panga majandusanalüütik Ruta Arumäe.

Teiseks kvartaliks ootas SEB majanduskasvu väikest kiirenemist võrreldes esimese kvartaliga, kuna varem avaldatud indikaatoritest oli teada nii tööstuse kui ka jaekaubanduse kiiremad kasvud teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga.

"See ootus tegelikult ka täitus, kuigi väiksemas määras kui oodatud," märkis Arumäe, lisades, et need kaks haru olid ka majanduse tugevamate hulgas ning põhilised majanduskasvu toetajad. "Ülejäänud majandus on seega nõrgemaks muutunud kui näiteks eelmisel aastal," kommenteeris Arumäe.

Majanduskasvu tõmbas ootustest allapoole veonduse ja laonduse ning põllumajandussektor.

Eksport on andnud majanduskasvu päris tugeva panuse, kuigi nominaalmahtudelt on ekspordimaht Arumäe sõnul kõikunud üsna sama taseme ümber.

Majanduse kasv jääb Arumäe hinnangul ka edaspidi suhteliselt nõrgaks. "Tulenevalt oodatust veidi nõrgemast teise kvartali tulemusest, tuleb meil ilmselt allapoole korrigeerida ka SKP aastakasvu prognoos," nentis ta.

Tulemus alla Swedbanki ootuste

Swedbank prognoosis aprillis Eestile selleks aastaks 3,3-protsendist majanduskasvu.

"Kuigi me ootame aasta teisel poolel majanduskasvu kiirenemist, jääb käesoleva aasta majanduskasv oluliselt väiksemaks aprillis prognoositust," ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Merstina.

"Kui käesoleva aasta esimesel kvartalil aeglustus SKP reaalkasv aasta võrdluses järsult, siis ka teisel kvartalil olulist kasvu kiirenemist ei toimunud. Majandus kasvas aastavõrdluses alla meie ootuste," nentis Mertsina.

"SKP nominaalkasv ehk kasv koos hinnamuutusega aga viimastel kvartalitel esialgsetel hinnangutel oluliselt aeglustunud ei ole. Sellega on kasvanud järsult SKP deflaator, mis kirjeldab majanduses toimunud üldist hinnamuutust. Samas me teame, et tarbijahinna- ning töötleva tööstuse tootjahinnaindeksi kasv on aeglustunud," kommenteeris Mertsina.Finantssektori arvestusteks kasutatavad pankade netointressitulud olid nominaalarvestuses neljandat kvartalit järjest languses, kuid teenustasutulude kasv kiirenes oluliselt.

"Arvestades meie peamiste kaubanduspartnerite jätkuvalt nõrka nõudlust, on Eesti kaupade eksport kasvanud käesoleva aasta esimesel poolaastal tublisti, esimesel kvartalil 7,7 protsenti ja kiirhinnangu järgi teisel kaheksa protsenti," ütles Mertsina. Samas on kasvu tehniliselt ülespoole kergitanud rahvamajanduse arvestustesse tehtav eelmise aastaga võrreldes väiksem korrektsioon kütustega.

Samuti tuleb Mertsina sõnul arvestada elektroonikaseadmete ekspordi suurt mõju - kui esimesel kvartalil ületas kaupade ekspordi kasv importi, siis teisel teisel kvartalil oli vastupidi. Seega võib eeldada, et teisel kvartalil netoekspordi panus SKP kasvu vähenes.

Eurotsooni ostujuhtide koondindeks (PMI) on mitmendat kuud järjest tõsunud. Töötleva tööstuse PMI kerkis juulis üle 50, ning jõudis viimase kahe aasta kõrgema tasemeni, mis annab märku euroala majandusväljavaadete paranemisest. Samas on Venemaa majanduskasvu oluliselt allapoole ning Soome majanduslanguse prognoosi veelgi negatiivsemaks korrigeeritud.

LHV: olime liiga optimistlikud

"Majanduskasvu aeglustumine teises kvartalis ei olnud üllatuseks, eriti pärast juuni ekspordiandmete avaldamist, kuid sellele vaatamata jäi tulemus oodatavast nõrgemaks nii võrdluses möödunud aasta, kui ka selle aasta esimese kvartaliga," ütles LHV panga majandusekspert Heido Vitsur BNS-ile.

Surutis maailmamajanduses, eriti aga eurotsoonis, pole Vitsuri sõnul kuhugi kadunud, vaid hoopiski süvenenud. Edu on saavutatud üksnes vahetute riskide tõrjumisel. "Seetõttu on arusaadav, et väga avatud majandusega Eesti ei saanud üldisest negatiivsest foonist maailmamajanduses puutumatuks jääda, kuigi esialgu tundus, et negatiivsed arengud jõuavad meieni natuke pikema viiteajaga," rääkis ta.

"Kuigi majandusväljavaadete paranemisest kolmandas kvartalis on räägitud üsna palju, minul erilist usku sellesse ei ole, sest olukord Euroopa majanduses on ebamäärane, kusjuures konjunktuur meie tähtsamate kaubanduspartnerite juures paistab jätkuvalt halvenevat," kommenteeris ekspert.

Vitsur lisas, et samas ei saa välistada, et kaubanduspartnerite poolt kavandatavad uued majanduse stimuleerimise meetmed võivad avaldada mingit lühiajalist positiivset mõju ka Eesti majanduskasvule.

"Nüüd on üsna selge, et olime aastavahetusel liig optimistlikud ning et meil tuleb oma aasta majanduskasvu prognoosi ilmselt alandada," nentis Vitsur.

Eesti Panga juunis avaldatud prognoosi kohaselt kujuneb 2013. aasta majanduskasvuks kaks protsenti.

Statistikaamet teatas esmaspäeval, et Eesti SKP kasvas esialgsetel andmetel tänavu teises kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1,3 protsenti. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas esimese kvartaliga võrreldes 0,1 protsenti