"Mina olen seisukohal, et vananeva elanikkonna eest hoolitsemine võiks olla Eesti Nokia," käis Arrak välja ühe võimaliku tulevikuvisiooni.

"Muidugi ei täheda see, et peaks hakkama üksteise otsa hulka spaasid ehitama, kuid võimalusi saaks leida igal juhul."

Läbiva teemana tõusis konverentsil üles küsimus elanikkonna vananemisega seonduvatest väljakutsetest maailma majandusele.

"Ühiskonna vananemine jätkub ning sellest sõltuvate probleemidega tuleb paratamatult silmitsi seista. Statistika kohaselt loendati möödunud aastal vanuses 65 ja vanema inimese kohta 3,6 tööealist inimest, aastaks 2050 on suhe aga juba 2,2," nentis Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht Anne Sägi.

Ettevõtja Kersti Krachti hinnangul suureneb ka nende inimeste hulk, kes ei soovi pensionil olla, vaid pigem oma teadmisi ja oskusi jätkuvalt tööelus rakendada. "Siin tuleb lahendada aga küsimus, kuidas noored tööd saavad," nentis ta.

Möödunud reedel aset leidnud Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse finants- ja majandushariduse konverentsil "Rahakool - majandus ja meie" otsisid õpetajate ja koolijuhtidega ühises diskussioonis majanduses olulistele küsimustele vastuseid majandusanalüütikud Maris Lauri ja Andres Arrak, oma kogemusi ettevõtluses jagasid tööandjate keskliidu volikogu esimees ja ettevõtja Enn Veskimägi ning ettevõtja Kersti Kracht. Majandusõpetuse tähtsusest ja oma kogemusest rääkis õpetaja Margit Luts ning tuleviku kindlustamisest pensionipõlves kõneles Kaarel Roosa.