"Aga niipea, kui tekivad rahalised raskused, on kerged tekkima ka vastastikused süüdistused. Mitmepalgeline ja –kultuuriline Euroopa on tänaseks omadega tupikus. Mis ei ole miski suur uudis," sõnas Arrak.

"Et Euroopas on asjad halvad, oli selge juba 2000. aastal, mil Lissaboni kogunenud liidrid lubasid Euroopast maailma innovatiivseima ja konkurentsivõimelisima majanduspiirkonna teha. 2004. aasta vahearuanne konstateeris Ameerikale järelejõudmise asemel veelgi jõudsamat mahajäämist. Uut vahearuannet ei hakatud koostamagi. Uut hingamist, uusi turge ja mis peamine – uut tööjõudu – andis 2004. aasta laienemine, ent värskendav mõju ei kestnud kaua," kommenteeris Arrak.

Meeldib eurooplastele seda tunnistada või mitte, jätkab Arrak, ent vananev ja heaoluga ära hellitatud Euroopa marginaliseerub nii demograafiliselt kui majanduslikult niikuinii.

"Euroopa muutub umbes ühe põlvkonna vältel heaolukantsist ning majanduslikust ja poliitilisest superjõust maailma mastaabis suhteliselt vähetähtsaks piirkonnaks. Demograafia mõju on hullem kui tuumasõda ja AIDS’i oma kokku," lisas majandusteadlane.

Šveitsi instituudi IMD andmetel moodustas 2000. aastal Euroopa Liidu 15 riigi osa maailma SKP’s 22%, Aasia osa oli vastavalt 35% ja NAFTA riigid 25%. 2050. aastaks on vastavad osakaalud IMD prognoosi kohaselt 12-45-23%.

"Atlandi Ookeani asemel maailma sisemereks muutuva Vaikse Ookeani koostööd tegevad ja integreeruvad vastaskaldad arenevad tänapäeval tempos, mis ei jäta vananevale, uute ideede defitsiidis ning majandusliku paindumatuse, stagneerunud majanduspoliitika, madala tootlikkuse ja võlakriisi küüsis olevale Euroopale eriti suuri šansse rahvusvahelises konkurentsis ellujäämiseks," kinnitas Arrak.

Euroopa vajab reforme

Euroopa paigaltammumine ja suutmatus põhimõttelisi reforme läbi viia on muutmas globaalmajanduslikke ja geopoliitilisi jõujooni kogu maailmas, leiab majandusteadlane.

"Majanduse elavdamise puudumine võib viia killustumiseni või halvimal juhul EL’i lagunemisele, see aga kahjustab euroliidu ambitsioone mängida suurt rahvusvahelist rolli. Euroopa vajab reforme. Euroopa riigid peavad kohandama oma tööjõudu, reformima sotsiaalsüsteemi, haridust ja makse ning majutama kasvavat immigrantide hulka, või neid ootab ees pikaldane majanduslik seisak," mainis Arrak.

Rahaliidu ümber toimuv võiks ju naljakaski tunduda, selgitab Arrak, kui see ei oleks aga nii kurb.

"Tahtmatus tunnistada laenatud tarbimisele baseeruva ühiskonnamudeli jätkusuutmatust, sunnib Euroopa liidreid ikka ja jälle kokku tulema, et sama targalt laiali minna. Sarcozy juba vihastas Cameroni peale: mis te tulete meie õue peale siia rusikatega vehkima. Ansip, kes alles hiljaaegu eitas kriisi olemasolu ja Eesti vajadust päästefondidesse reaalset raha sisse panna, on oma retoorikat muutnud. Ükskõik milline raha ei muuda end lõhki laenanud riikide kultuuri ja mõttemalle. Tundub, et täna ei saa sellest veel vaid poliitikud aru. Või ei taha aru saada," kommenteeris majandusteadlane.