Andres Koger: lepingu katkemine tuli üllatusena
Helsingin Uutiset kirjutas eile, et Helsingi linn ütles Koger & Partneritele üles Käpyla põhikooli remondi lepingu ja ehitusteenistus HKR-Rakennuttaja on piirkonna oma kontrolli alla võtnud.
HKR-Rakennuttaja tegevjuht Erkki Nurmi heitis Eestist pärit peatöövõtjale ette, et lepingujärgsed tööd on tegemata, tööde tegemine on graafikust maas ning ettevõte ei selgita, miks see nii on.
Koger ütles artiklit kommenteerides Delfile, et tegemist on ehitusvaldkonnaga ning selle vastu on alati kõrgendatud huvi.
"Pole vahet, millise riigi tellija või ehitaja on lepingulises suhtes, probleemid võivad tekkida alati," sõnas ta.
"Samas pean tõdema, et Soomes on tellija ja ehitaja suhe oluliselt paremini reguleeritud. Nagu ikka on tegemist lepingulise suhtega ja juriidika on see, mis lõpuks otsustab."
Koger tõi välja Soomes juhtunu kronoloogia:
*Ehitise projektdokumentatsioon ja teostatud uuringud olid puudulikud.
* 2010. aastal tehti töid 1,5 miljoni euro eest, tellijale esitati 38 lisakalkulatsiooni, lisatööde maht sealjuures oli umbes 500 tuhat eurot.
*Suure osa lisatöödest moodustasid sealhulgas asbestitööd, mida ei olnud esialgses projektis näidatud. Tööde käigus ilmnes vajadus teha keldris kuni 80 cm paksuselt kaljupinnase lõhkamistöid, kuna projektis ette nähtud konstruktsioon ja drenaaž sinna ära ei mahtunud.
* Lisatööd ja ehitustööde graafiku muutused olid ära fikseeritud ka kõikides protokollides ja tellija seda ei vaidlustanud.
"Täiesti loomulik, et nende tööde tegemise ajal Soomes muid töid hoones teha ei saa," sõnas Koger. "Tellija venitas lisa ja muutustest tingitud tööde eelarvete kinnitamisega lubamatult kaua, kogu protsess võttis sageli aega üle kahe kuu."
Tellijapoolne lepingu katkestamine tuli ettevõttele ikkagi üllatusena, sest Kogeri väitel oli ettevõte varasemalt kinnitanud oma valmidust ajagraafikus järgi jõuda. "Enamikus esimese etapi klassiruumides käisid juba maalritööd, kuigi etapi lõpuni oli veel jäänud üle kuue kuu," lisas ta.
"Eks see ikka mõjutab meie tegevust, kui palju ja kuidas on vara öelda, kuna suhted tellijatega on reguleeritud lepingutega. Kindlasti annab see omakorda palju tööd juristidele, kes saavad asjasse selgust tuua, et siis jälle ehitaja saaks ehitada," ütles Koger.
