Andres Lipstok: Eesti Pank ei ole mõttetu
See oli vastus pankur Indrek Neiveltile, kes 6. septembri Ärilehes kirjutas, et kui Eesti Pank ei suuda või ei taha Eesti laenukasvu pidurdada, on ta praegusel kujul mõttetu ning tuleks likvideerida. Neivelti arvates piisaks vaid sularahahoidlast ja pankadevahelisest arvelduskeskusest.
**Andres Lipstok, milleks on vaja Eesti Panka?
Eesti Pank on samasugune keskpank nagu teiste riikide keskpangad ja täidab samu funktsioone. Et Eesti Pank ei tegele riigis jooksvate intressiküsimustega, sai selgeks juba 15 aastat tagasi, kui Eesti valis valuutakomitee süsteemi (ja sidus krooni alguses Saksa margaga, hiljem euroga – toim).
**See, et igas riigis on keskpank, ei saa ju olla argument, miks Eestis peaks kindlasti olema selline asutus.
On teatud hulk funktsioone, mida on rahasüsteemi eksisteerimiseks vaja täita, ja enamikus riikides täidab neid keskpank.
**Indrek Neivelt küsib, miks on Eesti Panka vaja, kui ta ei suuda pidurdada laenuraha sissevoolu riiki ning sellega Eesti välisvõla kiiret kasvu (mullu kasvas 20,5%-ni SKT-st – toim). On mõttetu, et praegu on Eesti Pangal suured ülalpidamiskulud (180 mln kr aastas – toim), ent keskpank ei üritagi majandust juhtida, leiab ta. Ning arvab, et kord aastas majanduse ülekuumenemise eest hoiatamise ning kord kvartalis makromajanduse ülevaate koostamise teeks ära sada korda väiksema rahaga.
Neivelt pingutas oma arvamusega natuke üle, üritas oma artiklit huvitavamaks teha. Mina ja teised keskpanga inimesed arvame, et nii lihtsalt asja korraldada ei saa.
**Aga tõepoolest, kui Eesti Pank on praegu kusagil majanduse juhtimisse sekkumise ja mittesekkumise vahepeal, milleks teda siis vaja on? Tõstetud on kommertspankade kohustusliku reservi määra, ent erilisi tulemusi see laenutempo pidurdamisel andnud pole. Samas ütleb Eesti Panga asepresident Märten Ross: kui raha tahab Eestisse tulla, siis ei olegi vaja teda takistada (Ärileht 13.9).
Eestis korraldatakse majandust nende reeglite alusel, mis siin on kehtestatud. Avatud ja liberaalne majanduspoliitika on toonud edu, järelikult ei saa majanduses kehtestada mingeid sundregulatsioone.
**Miks ei võiks Eesti Pank teha samamoodi nagu Horvaatia keskpank, kes mõistis, et majanduse sõltuvus välislaenudest ei ole jätkusuutlik, ja tõstis kommertspankade reservi nõuet 55 protsendini (Eestis hetkel 15 protsenti) – tulemuseks kallimad laenud.
Võime reservimäära tõsta ka kõrgemale kui 50 protsenti, aga äärmuslikeks sammudeks pole praegu mingit vajadust – see annaks vale signaali ja võiks lõppeda majanduse kolinal kukkumisega. Laenukasvu paneb turg ise paika. Neivelt eksis natuke, unustades, et meil on avatud turumajandus.
Ka ei olnud Horvaatias tulemus selline, nagu Neivelt oma kirjutises kirjeldas, laenubuum on seal samasugune nagu Eestis. Ega laenukasv iseenesest ei ole tegelikult mingi halb asi, see viib majandust edasi. Meie üritame rääkida sellest, et laenuvõtjad hindaksid paremini oma võimalusi. Sest majanduskasv on praegu natuke kiirem oma optimaalsest tasemest (Eesti Panga arvates 4–5 protsendipunkti võrra – toim).
**Miks ei piisaks praeguse keskpanga asemel vaid sularahahoidlast ja pankadevahelisest arvelduskeskusest?
Siis jääksid meie funktsioonid täitmata. Meil on veel olulisi funktsioone, näiteks majandusanalüüs, ülevaadete tegemine ning teistele keskpankadele sellel teemal partneriks olemine.
**Aga milleks on üldse vaja Eesti Panga kvartali majandusanalüüsi? Majandust analüüsib ka rahandusministeerium, miks ei võikski selle valdkonnaga tegelda vaid üks asutus?
See, kus analüüsi teha, on otsustamise koht. Aga rahandusministeerium tegeleb peamiselt eelarvega, andes aluse riigieelarve kokkupanekuks ja tulude laekumise planeerimiseks. Meie analüüs on rohkem makromajanduslik – meie anname ülevaate, mis majanduses toimub.
**Aga mis kasu on Eesti Panga majandusanalüüsist, liiga kiire laenukasvu tempo ning majanduse ülekuumenemise eest hoiatamisest, kui seda ei võeta kuigi tõsiselt? Eraisikute laenukoormus kasvas mullu 20 miljardit krooni ja tarbimislaenude kasv sisuliselt alles hoogustub. Teisalt pole Eesti Pank oma viimases majandusprognoosis justkui kindel isegi mitte selles, kas kiire majanduskasvu põhjus on majanduse konkurentsivõime kasv või laenuvõtjate liiga optimistlikud ootused.
See info on oluline neile, kes tahavad sellest aru saada. Prognoose on vaja, et eraisikud ja firmad saaksid värsket infot, mis aitab neil otsuseid langetada. Kui me lõpetaksime oma majandusanalüüside tegemise, oleks inimestel tunduvalt vähem infot, milline nende eile võetud laen võiks ülehomme välja näha. (Eesti Pank tõi näite, kus 5299 krooni maksva televiisori eest, mis ostetakse nelja-aastase järelmaksuga ja kuumaksega 155 krooni kuus, makstakse perioodi lõpuks kokku 7440 krooni – toim).
Praegu ei saa öelda, et tarbimislaenudes oleks mingi eriline buum, kasv toimub madalalt baasilt.
**Kas te teate mõnda inimest, kes on Eesti Panga hoiatuste tõttu hakanud järele mõtlema, kas peaks ikka laenu võtma või ei?
Arvan, et neid inimesi on palju. Ei hakkaks nimesid välja tooma, et Jüri Kask või Peeter Sepp. Inimesed on oma elamistingimuste parandamise puhul minult küsinud, mida sellises situatsioonis tuleks teha. Ja minu vastus on olnud: vaata oma rahakotti ja tööandjale otsa. Kui oled kindel, et see töö, mis sul on, kestab edasi, anna tuld. Kui pole, mõtle veel.
**Kes on selles süüdi, kui riigis tekib ühel hetkel terve hulk laenuvõtjaid, kelle stabiilsed töökohad on majanduskasvu aeglustudes kadunud (näiteks ehitussektoris) ning kes ei suuda seetõttu osaliselt ka intresside tõusu pärast oma laene maksta?
Kust seal nüüd süüdlasi otsida? Keeruline. Kui aga mina või teie võtame suure laenu ja ehitame endale uhked lossid ja arvame, et meie praegune sissetulek kestab kaua, olgugi et ta ei kesta kaua, siis oleme ise süüdi.
**Nii et teie hinnangul ei tuleks keskpanka praegusel kujul likvideerida?
Kindlasti mitte. Eesti Pank on ja jääb pärast Neivelti artiklit ja pärast Lipstokki ja ka pärast järgmist presidenti.
Keskpanga töötaja keskmine palk on 22 000 krooni
Eesti Panga 14 osakonnas töötab kokku 233 inimest. Selle näitaja poolest ollakse Luksemburgi järel EL-i väiksemaid keskpanku.
Töötajatest on tugiteenustega (IT, juriidiline teenindamine, raamatupidamine, siseaudit, personal) hõivatud 78 inimest, ülejäänud tegelevad põhiteenustega (sularaha, arveldused, finantsturud, keskpanga poliitika, finantsvahendus, majandusuuringud, maksebilanss ja statistika, rahvusvahelised ja avalikud suhted).
Suurim osakond on sularaha- ja turvaosakond. Keskpanga palgakulu oli 2005. aastal 62,2 miljonit krooni, mis tegi keskmiseks brutopalgaks mullu ligi 22 000 krooni.
Riigieelarvest ei saa Eesti Pank sentigi, otse vastupidi. 2001.–2005. aastani kandis keskpank riigieelarvesse kokku 451 miljonit krooni. Igal aastal eraldatakse kasumist veerand riigieelarvesse, ülejäänu Eesti Panga varadesse.
Keskpanga viimase viie aasta kogukasum ulatub ligi kahe miljardi kroonini, peamine tuluallikas on välisvarade investeerimine välisriikide võlakirjadesse ja kommertspaberitesse (2005. a oli investeerimistulu 0,5 mld kr). Saadud tulust kaetakse keskpanga igapäevase toimimise kulud. Väike osa tuludest tuleb näiteks müntide ja teiste numismaatilis-bonistiliste toodete müügist.
Euroalaga ühinemiseni teostab Eesti Pank Eesti rahapoliitikat, korraldab raharinglust, jälgib finantssektori olukorda ning korraldab pankadevahelisi ja rahvusvahelisi makseid. Euro käibeletulekul hakatakse osalema euroala rahapoliitika elluviimises.
Kiire majanduskasv võib lähiaastatel järsult aeglustuda
Eesti Panga hinnangul võib kiire majanduskasv (II kvartalis 12%) järsult aeglustuda, sest sellele viitab hulk tegureid. Kütuste väljavedu ja ümbertöötamist mitte arvestades on riigi ekspordi kasv aeglustunud II kvartalis 13 protsendini, võrreldes eelmise aasta enam kui 25-protsendilise kasvuga. Tõusnud on laenuintressid, kallinenud eluasemelaenud, pidurdunud palgakasv (II kvartalis 15%).
Inflatsioon kerkis augustis koguni viie protsendini, mille peapõhjuseks oli eluasemekulude ehk ehitusmaterjalide, üüri ja remonditeenuste hinna tõus. Toit kallines II kvartalis 3,5 protsenti. Ehkki tööhõive on viimase 12 aasta kõrgeimal tasemel, kahtlustab Eesti Pank, et osa neist on nn ajutised majandusbuumi toel loodud töökohad (näiteks ehituses), mis võivad kaduda. Ehkki laenukasv on viimasel ajal veidi aeglustunud, on see endiselt kõrge – aastas üle 50 protsendi. Laenukoormuselt läheneb Eesti jõudsalt Soomele ja Rootsile. Kinnisvarahindade tõus on siiski pidurdunud. Eesti Pank peab üleminekut eurole 2008. aastal ebatõenäoliseks.
