Andres Lipstok: olen toetanud mõtet kaaluda laenu võtmist
Valitsus otsustas vähendada kõigi riigiasutuste tegevuskulusid 7%, erandiks on vaid õpetajate, sisejulgeoleku- ja kultuuritöötajate palgakulu. Eesti Panga juhatus ei ole seni järginud panga nõukogu eeskuju ega ole oma palka vähendanud. Kas, millal ja millises ulatuses vähendab juhatus enda ja Eesti Panga töötajate palku?
Presidendi ja asepresidentide töötasud määrab pangas nõukogu. Iseendale juhtkond palka ei määra.
Eesti Pank on kogu aeg oma kulude üldise taseme kontrolliks järginud majanduse mahtu ning panga kulude osakaal on erinevalt riigi üldisest trendist viimastel aastatel järjepidevalt langenud.
Kahtlemata järgime me muutusi majanduses ja tööturul ka sellel aastal, nii on Eesti Panga juhatus otsustanud keskpanga 2009. aasta kulud veel täiendavalt üle vaadata.
Esmane analüüs, millises mahus ja kuidas keskpank oma kulusid lisaks varem kärbitud 12 protsendile vähendab, valmib märtsis.
Kuigi Eesti Pank ei ole riigieelarveline asutus ja meie kokkuhoitud kulud ei kajastu otseselt riigieelarves, maksab Eesti Pank igal aastal 25% oma kasumist riigieelarvesse ja me teeme seda ka käesoleval aastal.
Ei ole välistatud, et riigieelarvesse (stabiliseerimisreservi) makstav kasumiosa on tegelikult isegi suurem kui algul arvestatud.
Konkreetne summa otsustatakse pärast keskpanga 2008. aasta finantsaruande kinnitamist märtsis.
Mida arvate ühe nõukogu liikme arvamusest, kelle sõnul peaksid Eesti Panga töötajad aitama kogu ühiskonnas palku kontrolli alla võtta ja selleks oleks parim teie endi antav eeskuju?
Aga kas siis ikkagi vähendatakse nii juhatuse kui ka kõigi panga töötajate palku? Nõukogu on mõista andnud, et on panga juhatuse töötasude vähendamiseks valmis.
Esmane analüüs selle kohta, kust me saame veel täiendavalt kokku hoida, valmib märtsis. Ühtegi kululiiki analüüsist välja ei jäeta, sealhulgas töötasusid.
Mida arvate arvamusest, et Eesti Panga juhatus on olnud ühiskonna majandus- ja rahanduspoliitiliste hoiakute kujundamisel passiivne?
Eesti Panga juhatuse liikmed on pidevalt kujundanud majandus- ja rahapoliitilisi hoiakuid Eesti Panga pressikonverentside, avalike esinemiste, kommentaaride ning pidevate tööalaste suhete kaudu ettevõtjate ja avaliku sektori esindajatega. Julgen arvata, et Eesti Pank on majandusseisukohtade kujundamisel Eestis üks järjepidevamaid, usaldatavamaid ja enim tsiteeritud arvamusliidreid.
Miks ei teinud Eesti Pank inflatsiooni üles kütvate otsuste ajal mitte ühtegi sellekohast avaldust?
See väide on ekslik ega vasta tegelikkusele. Eesti Pank on pidevalt nii valitsust kui ka avalikkust laiemalt majanduses toimuvaga kursis hoidnud ning andud hinnanguid ja soovitusi mõistlikuks majandamiseks.
Eesti Panga praeguste ja varasemate aastate seisukohtade ja hinnangutega on kõigil võimalik panga kodulehe vahendusel tutvuda.
Muu hulgas saab seal vaadata/kuulata ka Eesti Panga regulaarsete pressikonverentside salvestusi.
Küsin siis teisiti: kas oleksite pidanud olema veelgi ohjeldavam, kui pangad laenubuumi kütsid?
Eesti Panga peamine panganduspoliitiline ülesanne on toetada riigi finantsstabiilsust s.t, kehtestada pankadele sellised kohustuslikud kapitali- ja likviidsusnõuded, mis tagaksid pankade usaldusväärsuse nii majanduse tõusu- kui ka langusfaasis.
Eesti Pank tõstis kiire kasvu aastatel nii kohustusliku reservi määra kui ka pankadele esitatud kapitalinõuded tasemele, mis tagab ka rasketel aegadel täielikult pankade likviidsuse ja maksevõime.
Toonased otsused tõsta meie pankade kapitali- ja likviidsusnõudeid olid teiste kiire laenukasvuga riikidega võrreldes ühed karmimad.
Teiselt poolt on aga normatiivide tase selline, mis ei põhjusta raha liikumist finantssektori neisse osadesse, kus riiklik järelevalve on nõrgem kui panganduses ega too kaasa ulatuslikku otselaenamist välismaalt. Asjaolu, et käesolevas ülemaailmses kriisis on Eesti pangad endiselt kasumlikud ja usaldusväärsed, kinnitab meie poolt astutud sammude õigsust.
Samas tuleb rõhutada, et vabas majanduses on laenuandmine ja -võtmine panga ja kliendi vahelise kokkuleppe küsimus. Seega otsustab iga ettevõte ja eraisik oma laenuvõtmise vajaduse ja ulatuse üle ise, arvestades sissetuleku suurust ja muid asjaolusid.
Mul ei ole kahtlust, et enamik laenuvõtjaid ja pankasid tegutses eelmistel aastatel vastutustundlikult ning arvestas tulevikuriske.
Seda tõendab viivislaenude suhteliselt väike osakaal Eestis tegutsevate pankade portfellides ja pangandussüsteemi üldine usaldusväärsus.
Samal ajal tehti aga tõenäoliselt mõned laenuotsused kiirustades või ei võetud arvesse kõiki riske.
Seejuures tuleb muidugi arvestada, et ülemaailmse finantskriisi ulatust ja mõju Eesti peamistele majanduspartneritele ei osatud kuskil ette näha.
Miks ei tulnud Eesti Panga juhtkonna suust ühtegi kriitikanooti, kui Andrus Ansipi ja Edgar Savisaare valitsus võttis reservist 2 miljardit krooni ja ostis tagasi raudtee?
Üks Eesti Panga ülesandeid on valitsuse nõustamine. Oleme majanduspoliitika paremaks korraldamiseks valitsusele pidevalt nõu andnud. Samal ajal on riikliku infrastruktuuri arendamine ja vastavate investeeringute tegemine demokraatlikult valitud ja valijate soove väljendava valitsuse pädevus ja kohustus.
Eesti Raudtee kui riikliku investeeringu otstarbekuse üle otsustab seega valitsus. Võib mainida, et riigi osalus olulistes infrastruktuuriettevõtetes ei ole ka Euroopa Liidus midagi erakordset.
On võimalik, et teatud olukordades tõstab riigi osalus Eesti Raudtees ettevõtte usaldusväärsust ning võimaldab suurendada investeerimismahte.
Kas peate tagantjärele tarkuseks, et seda raha oleks nüüd hädasti vaja?
Riigile oleks praeguses olukorras kindlasti kasulik, kui valitsuse reservid oleksid kahe miljardi krooni võrra suuremad.
Kuid kaks miljardit või isegi suurema summa oleks meie arvates võinud kokku hoida eelkõige jooksvate kulude väiksema kasvu, mitte tingimata riiklike investeeringute arvelt.
Mis on olnud ajalooliselt Eesti Panga kõige olulisemad riigi tähelepanu juhtimised? Palun loetlege need ja andke ka hinnang, mis oli tähelepanu juhtimise tulemus.
Üks oluline tähelepanu juhtimine toimus alles äsja: valitsus võttis eelarvekärpeid puudutavad otsused vastu paljuski tuginedes Eesti Panga prognoosile.
Eesti Pank oli samuti vahetult seotud nn nelja akadeemiku töögrupi tegevuse korraldamise ja toetamisega.
Seega on Eesti Pank sõna otseses mõttes viimastel nädalatelgi etendanud olulist rolli majanduspoliitiliste otsuste langetamisel.
Usun, et ka näiteks viimastel aastatel valitsuse kogutud reservide vajaduse põhjendamisel oli Eesti Panga sõnal kaalukas roll.
Mäletame vaid Eesti Panga pidevat näpuga viibutamist, et eelarve peab olema tasakaalus. Praegu eelarve seda enam pole. Mida nüüd ette tuleks võtta?
Eelarvepoliitikat puudutavad Eesti Panga nõuanded on alati olnud nüansirikkamad kui lihtsalt „peab olema tasakaalus”.
Oleme esile toonud eelarve pikaajalise jätkusuutlikkuse ehk riigi kulude stabiilse rahastamise tähtsust, mis n-ö headel aegadel peabki väljenduma eelarve tuntavas ülejäägis.
Samal ajal pole suhteliselt mõõduka defitsiidi tekkimine praeguse majandusliku šoki korral midagi väga halba. Tõsi, ülejääk oleks võinud headel aegadel olla suurem ja reservid seetõttu ka kopsakamad.
Nüüd on aga oluline tagada, et olukorra selginemisel oleks meie eelarve ikka jätkusuutlikul rajal.
Järgmistel aastatel tuleb puudujääki kavakindlalt vähendada ja majanduse normaliseerudes taastada eelarve ülejääk.
Sellel aastal läheb riigieelarve nagunii defitsiiti. Kas teie hinnangul tuleks kasutada reserve või võtta laenu?
Kogu maailmas valitseb praegu tuleviku osas suur määramatus. Sellises olukorras on oluline, et riigi likviidsed reservid ei saaks kiiresti otsa, kuivõrd see tekitaks Eesti riigi suhtes ainult täiendavat ebakindlust ja usaldamatust.
Seetõttu olen ka toetanud mõtet kaaluda laenu võtmist Euroopa Liidu finantsasutustelt, näiteks Euroopa Investeerimispangalt.
Sellised investeeringute rahastamiseks ja mõistlikel tingimustel võetud laenud säilitaksid praegustes keerulistes oludes reserve võimalikeks raskemateks aegadeks.
Samas tahan rõhutada, et laenuvõtmine ei asenda eelarvekulude kärpimise vajadust.
Mis on teie endi arvates Eesti Panga roll ühiskonnas? Kas te olete seda rolli täitnud? Samas – Eesti Panga otsustel praktiliselt puudub võimalus fiskaalpoliitikat mõjutada.
Eesti Panga roll on väga selgelt sätestatud nii põhiseaduses kui ka Eesti Panga seaduses. Keskpanga ülesanne on tagada ja toetada Eesti krooni stabiilsust ning Eestis tegutsevate pankade usaldusväärsust.
Kõik Eesti Panga töötajad on andnud ja annavad suurima võimaliku panuse nende ülesannete täitmiseks.
Kinnitan seejuures, et ka praeguses ülemaailmses kriisis on Eesti krooni kurss kindel ja Eesti pangad tugevad. Kuid muidugi on selge, et hinnangu meie rolli täitmisele annavad teised ja eelkõige Eesti Panga nõukogu vastvalitud uus koosseis.
Minu meelest on väga oluline rõhutada, et nende suurte eesmärkide saavutamine väljendub vahetult kõigi inimeste igapäevases tegevuses. Eesti Pank tagab sularaha õigeaegse jõudmise pankadesse.
Me hoiame käigus kiiret ja tulemuslikku arveldussüsteemi, mille vahendusel toimuvad kõik maksed Eestis tegutsevate pankade vahel.
Eesti Pank haldab ka Eesti krooni kattevara, mis omakorda kindlustab krooni väärtuse.
Ja muidugi on meie peamine ülesanne Eesti majanduses ja panganduses toimuva analüüs ja prognoosimine, mis on omakorda pangandust ja rahasüsteemi reguleerivate otsuste aluseks.
Kas võite praegu näidata konkreetsetele valitsuse tegematajätmistele, mis viivad Eesti majanduse kuristikku? Mis otsused on jäetud tegemata, mis otsuseid on vaja?
Olen nõus, et olukord on keeruline nii meil kui ka mujal. Kuid Eesti ja Eesti majandus on siiski ka selles olukorras toime tulnud, mille otseseks eelduseks on valitsuse poolt eelmistel aastatel kogutud reservid ja meie usaldusväärne pangandus.
Valitsuse selle aasta alguse eelarvekärbe oli praeguses keerulises olukorras kokkuvõttes julge ja otsustav samm.
Nüüd tuleb sellelt baasilt aga edasi liikuda, et tagada eelarve kulude ja tulude pikaajaline stabiilsus ning toetada ümberkorraldusi ettevõtluses.
Kindel on see, et võlakoormuse kasvamisele tuginenud majanduskasvu aeg on selleks korraks läbi.
Ees oleval ajal saab majandus kasvada tootlikkuse tõusu ja uute otseinvesteeringute toel.
Eesti pangandusturg on hangunud, laene praktiliselt ei väljastata. Mis on Eesti Panga kui keskpanga sammud selle olukorra leevendamiseks? Millises ajaperspektiivis?
Pangandusturg on eelmiste aastate ülikiire kasvu järel oluliselt kokku tõmbunud ning seda muidugi mitte ainult Eestis, vaid ka mujal. Eesti majanduses on võlakoormuse langus päris loomulik.
Siiski ei ole laenuandmine lõppenud. Nii näiteks väljastati detsembris pankadest ainuüksi ettevõtetele laene 9 miljardi krooni eest.
Kuivõrd laenude ja liisingute tagasimaksmine hoogustub, suureneb ka kodumaise ressursi osakaal pankade laenuandmises.
Samal ajal tuleb meeles pidada, et laenuturu aeglustumise peamine põhjus on väike laenunõudlus ehk otse öeldes: äriprojektide vähesus praeguses olukorras.
Laenude andmisel on muutunud kaks asja.
Esiteks on kapital muutunud kallimaks nii mujal maailmas kui ka meil.
Seetõttu ei ole mõnigi seni mõistlikuna tundunud äriprojekt ja vastav laenuvõtmine enam otstarbekas.
Teiseks on ka selge, et kui sihtturud järsult kukuvad ja majandustegevust ei suudeta ümber mängida, tulebki ettevõtetel hoopis laenusid tagasi maksta.
Seega ei ole tegelikult üheselt selge, kas laenutegevuse aeglustumise taga on ettevõtete vähene huvi laenu võtta või pankade vähene huvi laene välja anda.
Keskpanga ja valitsuse oluline roll on kindlasti investorite usalduse tagamine majanduse ja panganduse vastu ning näiteks Euroopa ühise finantsturu toetamine koostöö kaudu Euroopa Liidus.
Eestis tegutsevad pangad on ju suurte rahvusvaheliste finantsgruppide osad ning laenuressursi suurendamine Eestis sõltub paljuski grupisisestest otsustest. Valitsusel on kindlasti roll ka n-ö turutõrgete silumisel.
Näiteks võib tuua võimalikud valitsusepoolsed ekspordikrediidi toetused. Samuti võivad ja peavadki riik, pangad ja erasektor praeguses olukorras kasutama rahvusvaheliste institutsioonide (Euroopa Investeerimispank, EBRD jt) poolt pakutavat ressurssi, mis on turuintressidest tunduvalt väiksema protsendiga ja paremate tingimustega.
Kokkuvõttes on oluline, et pangad oleksid praeguses olukorras piisavalt paindlikud ega teeks uute laenude võtmist või refinantseerimist ettevõtetele ja eraisikutele üleliia raskeks ja kulukaks.
Kiire kasvu aastatel teenitud suured kasumid loovad selliseks suhtumiseks kõik vajalikud eeldused.
Kas Eesti peaks tegema ka oma n-ö rämpspanga, nagu Soome omal ajal tegi?
Eesti pangad on pea täies ulatuses integreeritud Skandinaavia pangandusgruppidesse, mis aitab neil võimalike raskemate aegadega toime tulla. Juhul kui riigil on vaja mõne panga tegevusse sekkuda, siis saab see vaid toimuda koostöös teiste riikidega.
Momendil sellist vajadust aga silmapiiril ei paista.
