Andres Peets: omanike "kasumiahnus" on vast kõige väiksem hinnamõjutaja
Järgneb intervjuu Eesti Restoranide Liidu juht Andres Peetsiga:
Kuidas hindad Eesti viiekümne parima restorani esikohti troonivate Alexaneri, Chedi ja Truffe taset ning gastronoomiat?
Alexanderi ja Chedi edu kinnitab asjaolu, et hea ja edukas restoran saab alguse hästi läbimõeldud ja eeskujulikult teostatud kontseptsioonist. Andunud ja professionaalne meeskond tagab kvaliteeditaseme jätkuva säilimise ning klientide lojaalsuse. Nii Alexanderi kui ka Chedi on seda suutnud. Kuigi mul pole olnud juhust Truffe'i külastada usun, et eelöeldu kehtib ka nende puhul.
Kuidas oled rahul oma restoranide paiknemisega sellel skaalal? Kui oluline selline tunnustus või ära mainimine on?
Tunnustus on loomulikult oluline. Meie restoranid on alati leidnud äramärkimist. See annab märku, et oleme õigesti tajunud oma klientide eelistusi ning suutnud püsida konkurentsis.
Ülipalju räägitakse tippköökide puhul küll imetabastest maitsetest ja elamustest, kuid mainitakse et jube kallis on kõik. Mis on sinu arvamus, kas meie tippköökide hinnakirjad on ebamõistlikult kõrged?
Väljend "imetabane maitse" tekitab minus tunde, et tegemist on illusiooniga. Heast söögist ja seltskonnast saadav nauding on aga reaalne elamus ning ma olen kindel, et selleks ei pea minema kõige kallimasse söögikohta. Hinnataset tajuvad erinevad tarbijasegmendid erinevalt. Kui lihttööline otsustaks igal nädalapäeval tipprestoranis õhtustada siis kulutaks ta oma palga nädalaga läbi. On üsna selge, et osa restorane ongi fokuseerunud jõukamale klientuurile. Selleks, et olla atraktiivne kõige maksujõulisemale tarbijale tuleb oma tootesse eelnevalt kõvasti investeerida. Loomulikult kajastub see ka hinnas. Olgu kohe öeldud, et hinnatase moodustub mitmest komponendist ning omanike "kasumiahnus" on vast kõige väiksem hinnamõjutaja. Isiklikult arvan, et toit ei tohiks kunagi luksuseks muutuda.
Kuidas on suhted kvaliteedi ja hinna vahel nendes tipprestoranides? Üldse restoranides?
Kvaliteedi-hinnasuhe ongi oluline möödupuu, mis kindlustab sulle koha "konkurentsitabelis". Tarbija tajub seda väga hästi. Oleme paari viimase aasta jooksul näinud kuidas mitmed restoranid on olnud sunnitud uksi kinni panema. Siin ei ole vahet kas tegemist on tipprestoraniga või lihtsa pubiga. Kui kvaliteedi-hinnasuhe on paigast ära siis kaob klientide usaldus. Kui klient ära kaob tulebki uksed kinni panna.
Kuidas on sinu meelest eelmise aasta valikuga võrreldes Eesti ja Tallinna toidumaastik muutunud, kui on muutunud ja kuhu suunas?
On ikka muutunud ja seda paremuse poole. Meie restoranikultuur on väga rikkalik ja areneb pidevalt edasi. On avatud uusi ja põnevaid kohti ning restoranikülastus kui sotsiaalse läbikäimise vorm näitab selget trendi üles. Oleme järjest rohkem tähtsustamas kohalikku toorainet ja toitude põhjamaist lihtsust. Lisaks Tallinnale on ka mujal Eestis arvestatava tasemega söögikohti mis ei jää sugugi pealinna tasemele alla.Tallinn aga on kujunemas põhja-euroopa oluliseks restoranide keskuseks. Mitmed meie valdkonna tunnustatud esindajad ongi välja tulnud ambitsioonika plaaniga kuulutada Tallinn põhjamaade gourmet` pealinnaks.
