„Kõik ei ole euroalal korras, kuid palju on juba tehtud, seda oskan ka ise kinnitada. Palju on veel teha, et euroaala saaks konditsiooni, kus investorid näevad tulu siia investeerimisel. Hästi palju on kaalul ja mängus,“ kinnitas Sutt.

EFSFi nõunik lisas, et turgude üle ei pea olema poliitilist kontrolli, kuid tõsiasi on see, et kõrgete intresside positiivne pool on see, et ilma intreessitõusuta valitsustele ei oleks ei Itaalia ega Hispaania suutnud oma majandust ilma abita korrastada.

„Turujõul on kindel positiivne mõju. Väitega, et kas ESMil on liiga vähe raha, ma päri ei ole. Tegelikkuses on paljud instrumendid veel kasutamatagi – julgestu laenud näiteks. Selle üle ma palju ei muretseks, et Euroopal tervikuna ei oleks raha kriisi hallata. Kui pangad üksteisele ei laena, tuleb seda probleemi riikide või keskaparaadi seest adresseerida. Rahaturud on vaja käima saada,“ leidis Sutt.

Paljude turuanalüütikute hinnangul peaks olema maja juba ammu maha põlenud või kohe maha põlemas, lisas Sutt, reaalsuses on aga kõik riigid, kellel on abipaketid teinud suuri edusamme.

Iirimaa on teinud samme turupõhisele rahastusele lähemale. Kreeka on teinud sama palju oma majandusse parandamisek kui Läti, kes on heas seisus. Hispaania on saanud suure süsti oma rahanduse toimima panekuks. Usun paranemisse,“ sõnas Sutt.