"Ootused on selleks seatud liiga kõrgele ja emotsioonid mõjutavad hinnanguid oluliselt. Kuid iga kokkulepe on samm edasi. Pankade rekapitaliseerimine on hetkel usalduse taastamiseks minu arvates olulisim ning selle tagamiseks on valitsustel ka piisavalt jõudu," kommenteeris Sutt.

"Turgude surve ja valijate rahuolematus on kaks peamist tegurit, mis sunnivad valitsusi reforme teostama. Kui valitsus kaotab ligipääsu turupõhisele rahastamisele on alati võimalus pöörduda IMFi ja EL poole ning laenu saamiseks kokku leppida reformikava. Senikaua, kuni valitsused suudavad kokkulepitud reformid ellu viia, tuleb neid ka toetada. See põhimõte käib nii Kreeka kui kõikide teiste abiprogrammi riikide kohta," lisas Sutt.

On aga selge, jätkab nõunik, et kriis mõjutab põhjalikult ka EL-i toimimist tulevikus, ennekõike teljel euroala ja mitte-euroala.

"Otsustusprotsess majanduspoliitikas liigub järjest enam euroala keskseks ja Eesti on selles mängus minu arvates õigel väljakupoolel. Uks euroalaga liitumiseks peab aga jääma lahti ka tulevikus kõigile, kes liitumistingimused täidavad. Vaid hästitoimiv euroala omab globaalset mõjuvõimu - rohkem Euroopat on Euroopa huvides," lisas Sutt.